Jäätmete sorteerimine - kuidas alustada juba täna?
Jäätmete sorteerimine võib tunduda keerukas igaühele, kes sellega varem kokku pole puutunud. Tegelikult on aga jäätmekäitlus ja selle põhimõtted väga lihtsad ja neid järgides võid pungil täis prügikastid minevikku jätta. Lisaks prügilasse jõudva prügi vähendamisele aitab biojäätmete kogumine ka keskkonda säästa ning õigesti kompostides annab bio prügikast nii aeda kui ka toataimedele väärtuslikku looduslikku väetist. Miks on kompostimine oluline? Õigesti läbiviidud jäätmete sorteerimine on hea nii kodumajapidamisele kui keskkonnale. Siin on mõned eelised, miks biojäätmete liigiti kogumine võiks olla osa sinu igapäevaelust: Jäätmete hulk väheneb: Kompostimine aitab vähendada biojäätmete osakaalu olmeprügis, mis omakorda vähendab prügilatesse koguneva prügi hulka. Prügimägedes lagunevad orgaanilised jäätmed hapnikuvaeses keskkonnas ning toodavad metaani – kasvuhoonegaasi, millel on kliimamuutustele halb mõju. Toitaineterikas väetis: Komposti võib kasutada loodusliku väetisena nii aias kui toataimede hooldamisel. See parandab mulla struktuuri, suurendab selle viljakust ja toetab taimede tervislikku kasvu. Kulude kokkuhoid: Kui jäätmeid sorteerida, võib jäätmete äraveo kulusid vähendada, sest üleajav konteiner ei nõua enam lisatasusid. Lisaks ei pea enam ostma sünteetilisi väetisi, sest enda majapidamisest saadud kompost on tasuta ja hea looduslik alternatiiv. Jäätmete liigiti sorteerimise kohta leiab ka väga hea ülevaate Kliimaministeeriumi kodulehelt, kus on olemas kogu info erinevate nõuete, jäätmetekitajate ja muu kohta, mis on seotud jäätmekäitlusega. Kuidas alustada jäätmete sorteerimise ja kompostimisega? Biojäätmete kogumine on tegelikult väga lihtne ning ei nõua suuri investeeringuid. Järgi neid samme, et prügi sorteerimise süsteem edaspidi ka sinu jaoks iseenesest tuleks: 1. Tee endale selgeks, mida saab biojäätmete hulka panna ja mida mitte Sobivad jäätmed: puu- ja köögiviljad, nende koored, pagaritooted, loomsed toidujäägid, kohvipaks, biolagunevad teepakid, lillede varred, munakoored, munakarbid, majapidamispaber, pabersalvrätid, toataimed, lehed ja oksad. Ei sobi: erinevad vedelikud nagu piimatooted, supid, õli, kiletatud või vahatatud pinnaga paberpakendid, ühekordsed söögiriistad ja pakendid (isegi kui need on biolagunevad), kangas, töödeldud nahk, suitsukonid, metall, plastik, klaas ja loomulikult ka ohtlikud jäätmed. 2. Hangi biojäätmete prügikast Tubaseks jäätmete hoiustamiseks on olemas spetsiaalsed lõhnakindlad ja kompaktsed bio prügikastid, mille saab mugavalt köögis kasutusse võtta. 3. Kasuta kompostikasti või ühiskompostreid Kortermajade jaoks on ühine bio prügikast kohustuslik – kasuta seda võimalust ja vii jäätmed ettenähtud konteinerisse. Eramajas elades on võimalik aeda tekitada ise kompostikast ning lisaks olmeprügi konteinerile ka bio konteiner väravasse paigutada. 4. Sorteeri jäätmeid korrektselt Kõige lihtsam viis tagada, et kõik pereliikmed prügi õigesti sorteerivad, on lisada konteineritele märgised. Prügi sorteerimise süsteemi loomine on oluline, et sorteerimisest ka kasu oleks. Vali sobivad prügikastid ja kompostikastid Et kompostimine ja sorteerimine õnnestuks juba esimesel katsetusel, on oluline valida vajadustele vastav bio prügikast tuppa ja kompostikastid õue. Allolevate soovituste seast leiad kindlasti endale sobiva lahenduse: Bio prügikast korterisse Kompaktne bio prügikast, mis mahutab 5–10 liitrit. Kuna korterites on sageli ruum piiratud, siis on hea kööki varuda pigem väiksemad lahendused. Olemas on ka kapiukse siseküljele kinnitatavad variandid, et tasapinna hõivamist täielikult vältida. Mitmeosaliste lahtritega sorteerimiskast, kuhu saab samaaegselt koguda eraldi nii bio-, paberi- kui ka plastjäätmeid. Prügikastid eramajja Keskmise suurusega bio prügikast, mahutavusega 10–30 liitrit, mis sobib hästi nii kööki kui ka majapidamisruumi. Koos tubase variandiga on eramajade hoovides populaarne kasutusele võtta ka suuremad aiakompostrid, mahuga 200–1000 liitrit. Nendesse on hea koguda lisaks köögijäätmetele ka oksi ja lehti. Kompostimise parimad praktikad Kompostimise hea tulemuse saavutamiseks on oluline järgida mõningaid põhimõtteid, et vältida lõhnu, hoida kompostikast tervena ning kiirendada jäätmete lagunemisprotsessi. Väldi ebameeldivaid lõhnu Jäätmetüüpide tasakaal: lisa konteinerisse võrdselt rohelisi (näiteks köögiviljad) ja pruune (näiteks kuivad lehed, paber) jäätmeid. Õhutamine: hapnikupuudusega kompost võib rohkem halba aroomi tekitada, selle vältimiseks võib komposti aeg-ajalt segada. Väldi niiskust: kui kompost on muutunud märjaks, lisa kuiva materjali, näiteks majapidamispaberit. Hoia komposti tervena Terve ja toimiv kompost nõuab mitmekesist jäätmete segu, selle saavutad siis, kui järgid sorteerimise nõudeid korrektselt. Hoia komposti ühtlasel temperatuuril ning väldi otsese päikesevalguse kätte jäämist, suured temperatuurikõikumised teevad protsessile halba. Kõige tõhusamalt komposteeruvad jäätmed toatemperatuuril. Kiirenda lagunemisprotsessi Suuremate biojäätmete puhul on hea need enne kompostikasti panemist väiksemateks tükkideks lõigata, et lagunemist kiirendada. Kontrolli niiskust, et kompost ei oleks liiga kuiv ega liiga märg. Õige koostis peaks olema niiske nagu pigistatud käsn. Kasuta lisandeid, mis on spetsiaalselt loodud lagunemise protsessi kiirendama ja mikroorganismide tööd hõlbustama. Kasuta loodussõbralikke biokotte Kui soovid biojäätmed koos biokotiga konteinerisse visata, vali kindlasti kompostitav kott, mis on valmistatud ainult taimsest toorest, näiteks maisi-, riisi- või kookostärklisest. Teine variant mugavalt kotiga jäätmeid koguda on aga biolagunev plastikkott. Seda varianti kasutades on oluline kotti mitte biojäätmete hulka panna – biolagunev plastikkott on tehtud plastikust, millele juurde segatud taimset tooret. Teisisõnu, see kott laguneb, aga komposti jäävad pisikesed plastiktükid, mida ei ole enam võimalik kokku korjata. Kohustuslik biojäätmete kogumine: mida see tähendab? Alates 2023. aastast on Eestis biojäätmete liigiti kogumine kohustuslik. See on oluline samm keskkonnasäästliku jäätmekäitluse ja looduse reostuse vähendamise juures. Koduomanikele ning ühistutele tähendab see, et neil on vastutus võimaldada majapidamistele erinevate jäätmete ära viskamiseks ettenähtud konteinerite variante. Liigiti kogumine toob aga kaasa mitmeid olulisi keskkonnaga arvestavaid ja majanduslikke eeliseid: Vähendab prügilatesse jõudva prügi hulka. 2021. aastal tehtud uuringu kohaselt tekib Eestis toidujäätmeid ühes aastas ligi 167000 tonni, millest pool on tekkinud kodumajapidamistes. Kompostimisega on võimalik seda kogust palju väiksemaks muuta. Toetab ringmajandust. Kui suunad biojäätmed komposti, saad toitainerikka väetise – see on oluline osa ringmajandusest, kus jäätmed muutuvad hoopis uueks ressursiks. On kooskõlas Euroopa Liigi nõuetega. Euroopa Liigi liikmesriikidelt on nõutud jäätmekäitluse süsteemide parandamist, et vähendada prügimägedele jõudvaid prügi koguseid. Eestis kehtiv jäätmete liigiti kogumine on suur samm selle eesmärgi saavutamiseks. Liigiti kogumine on tuleviku muutmine jätkusuutlikumaks. Keskkonda hoides on meil võimalik oma elutingimusi kauem väärtuslikuna hoida ja biojäätmete eraldi kompostimine mängib selles olulist rolli. Seega, kui sinu majapidamises ei ole veel biokonteinerid ja bio prügikastid kasutuses, siis nüüd on sul sorteerimisest teadmised ja bio prügikasti valimise jaoks soovitused olemas. Astu samm lähemale rohelisele tulevikule!
Loe lähemalt