Sooja aastaaja lähenedes hakkame tasapisi ettevalmistusi tegema kõikideks aia- ja välitöödeks. Kui teil on kavas peenra või aiamaa jaoks pinnas ette valmistada, läheb teil kindlasti vaja kultivaatorit. Selleks, et endale sobiv abivahend valida, võiksite kursis olla kultivaatorite võimaluste ja erinevustega ning lähtuda oma aia või maalapi eripäradest.
Milles seisneb mullafreesi töö ja milleks seda vajame?
Ilmselt on tänasel päeval väga vähe neid, kelle jaoks on kultivaator täiesti tundmatu seadeldis – need on hakanud üha enam kasutust leidma. Mullafreesid ehk kultivaatorid on abiks mulla harimisel, soovimatu umbrohu eemaldamisel ja mulla komposteerimisel. Kultivaatoritel on mulla harimiseks metallist tera. Pärast kultiveerimis-protseduure on maa täielikult istutamis-töödeks valmis.
Kui teil on plaanis kasvatada vaid üksikuid taimi ja rajada vaid paar peenart või piirdute ühe lillepeenraga, võite kultivaatori asemel endale muretseda korraliku labida ja kõpla. Kui haritav ala on aga näiteks 10 aakrit või soovite aiatöid tehes oma selga säästa, siis võite kindel olla, et kultivaator muudab aiatööd tõhusamaks ja mugavamaks.
Milline on parim mullafrees?
Kui olete otsustanud, et vajate oma tööriistade hulka üht korralikku kultivaatorit, siis tasub arvestada alltoodud omadustega, välja selgitamaks just enda jaoks parima abivahendi.
Mullafreeside tüübid
Saadaval on bensiini ja elektriga (juhtmega või laetav) kultivaatoreid. Lisaks on need erinevate funktsioonidega:
- Bensiiniga töötavad kultivaatorid. Seda tüüpi seadmed on kasulikud juhul, kui teie aiamaa on eraldatud ning elektrivõrgu kasutamine pole võimalik – bensiiniga töötava kultivaatoriga ei piira teie töid tüütud juhtmed. Seda tüüpi seadmed on enamasti raskemad ning need vajavad ka suuremat hoolt: vajalik on regulaarne õlivahetus ning jälgida tuleb ka süüteküünalde ja õhufiltrite seisukorda. Mõnel bensiiniga töötaval mudelil on lisavarustus (eraldi ostetav), mis võimaldab teil masinat käivitada gaasipedaali tõmbamata.
- Elektrilised kultivaatorid. Seda tüüpi seadmed on kergemad, sageli soodsamad ja nõuavad palju vähem hooldust. Nende omaduste tõttu soovitatakse elektrilisi seadmeid elektrivõrgu olemasolul umbes 10 aakri suurustel aladel. Elektriline kultivaator vajab mugavaks tööks vaid piisavalt pikka juhet. Järgige tootja soovitusi pikendusjuhtmete kasutamiseks ja nõuandeid pikendusjuhtmete ohutuks kasutamiseks. Elektriajamiga kultivaator on mugav, kuna selle käivitamiseks ei ole vajalik gaasipedaali tõmmata.
- Taaslaetavad kultivaatorid. Seda tüüpi seadmed sobivad kasutamiseks väiksematel põllumaadel ja on ideaalsed korraga pikemaks töötamiseks, kuna seadme laadimine võtab üsna kaua aega. Laetavat kultivaatorit kasutades ei piira teie töötegemist ka tüütud juhtmed, kuid seadme kerguse tõttu ei ole seda tüüpi masinat soovitatav valida raske ja savise mullaga pinnasele.
Arvestage ka mootoritüübiga:
- Kahetaktilised mootorid töötavad bensiini / õli seguga.
- Neljataktilistel mootoritel pole vaja kütust määrdega segada.
Bensiinimootoriga mullafrees Könner&Söhnen 9HP-1350BG-3 (400)
Võimsus
Mida võimsam on kultivaator, seda tõhusamalt on võimalik sellega tööd teha. Lihtsaim viis enda jaoks sobivaima võimsusega seade leida, on arvestada oma aiamaa pindalaga: kui see on alla 10 aakri, piisab täiesti 1-3,5 hj seadmest, suuremal tööpõllul vajate aga 3,5-5 hj kultivaatorit.
Töölaius
Töölaius võimaldab teil arvutada, kui palju tuleb teil kõigi peenarde harimiseks kultivaatoriga liikuda – on ütlematagi selge, et laiem kultivaator kiirendab teie tööd. Siinkohal tuleks jällegi arvesse võtta oma peenramaad: kui aiamaa on üsna väike, siis piisab 30-sentimeetrise ulatusega seadmest, samas kui väga suurte maalappide omanikud peaksid mõtlema kultivaatorile, millega on korraga võimalik harida 50 sentimeetrit maad. Poolemeetrise haardega seade tasub soetada keskmise suurusega aiamaa harimiseks.
Lisaks tuleb arvesse võtta freeside arvu: mida suurem see on, seda suuremat pinda on võimalik korraga harida. Saadaval on ka mudeleid, mis võimaldavad teil freeside arvu muuta, võimaldades tööriista sel moel erinevateks töötingimusteks kohanda.
Kündmise sügavus
Kündmise sügavus näitab, kui sügavale mulda kultivaator tungib:
- Kuni 15 cm seadmed sobivad juhul, kui kasvatate lühemate juurtega taimi: teatud tüüpi lilled, maasikad, küüslauk, salat jne.
- Kui aiamaa on tihedama mullaga ja juured sügavad, näiteks kartuli, porgandi, peedi vms kasvatamisel, vajate 15–20 cm seadet.
- Kui pinnast pole pikka aega haritud ning rinda tuleb pista umbrohuga, vajate 30–35 cm kultivaatorit. Sellega on võimalik jõudu proovida ka eriti tugeva juurega taimedega.
Liikumise suund
Eesmised kultivaatorid (eesmise tööosaga) on teile abiks tavalisemate ülesannete täitmisel: kobestamine, mulla ettevalmistamine istutamiseks ja väetamiseks. Sobivad väikeste ja keskmise suurusega aiamaade jaoks. Nende kultivaatorite tööosa aitab masinal edasi liikuda. Mõne mudeli puhul on võimalik tööosa ka edasi-tagasi liikuma panna.
Tagumised kultivaatorid (tagumise tööosaga) vajavad töö tegemiseks kasutaja füüsilist jõudu. Seda tüüpi kultivaatorid sobivad suurtele maalappidele. Nende tööosa on võimalik suunata ettepoole, mistõttu on nendega hea töötada just vagudes: harida maad, eemaldada umbrohtu, kompostida või töödelda hooaja lõpus aiasaadusi. Tagumistel kultivaatoritel võib olla ka pöörduvad tööosad, mis pöörlevad kultivaatori ratastega vastupidises suunas. Vastupidises suunas pöörlemisel on seadmel enam jõudu kõva pinnase töötlemiseks ja sellega on võimalik maad sügavamalt läbi kaevata.
Mõne eesmise kultivaatori tööosa on võimalik kasutada mõlemas suunas, mistõttu on teil võimalus valida just parasjagu vajalik pöörlemissuund.
Kaal
Antud aspekti puhul tuleb arvesse võtta hallatava pinnase tüüpi. Kergema pinnase jaoks piisab kergemast seadmest, kuid kui tööd tuleb teha savisel või raske mullaga pinnasel, tasuks endale soetada võimalikult raske seade. Teil on võimalik endale soetada suisa 50 kg kaaluv kultivaator, millega on võimalik tööd teha ka kõige keerulisemate oludega pinnastel.
Lisafunktsioonid
Kultivaatori valimisel tasub veelgi kaugemale mõelda. Näiteks tasub kaaluda, milliste lisafunktsioonidega see täiustatud on:
- Tagurdamine annab suuremad liikumisvõimalused.
- Pneumaatiline ratas tagab erakordse juhitavuse ja veojõu.
- Jõuvõtuvõll (PTO), mis on olemas ainult mõnel tagumisel kultivaatoril, võimaldab mootoril edastada jõudu maapinnaga kokkupuutuvatele mehhanismidele.
Samuti tasub kaaluda täiendavaid tarvikuid, mis laiendavad kultivaatorite kasutamise võimalusi veelgi. Kartulikaevur, frees ja ader on vaid mõned hetkel turul olevatest lisaseadmetest.
Kõik eeltoodud aspektid korralikult läbi mõeldes on palju lihtsam otsustada, milline kultivaator just teie jaoks kõige paremini sobib. Ning kuna kultivaatorite valik on ääretult lai, leiate kindlasti just endale sobiliku mudeli – peate lihtsalt aega võtma ja oma soovid põhjalikult läbi mõtlema.
