.png)
Särav kevad! Uuenda, värskenda ja kujunda! + Tasuta tarne 
Arbuusid on marjamaailma tõelised hiiud - nende suurus on mõnikord suisa üllatav, eriti kui mõelda, et tegemist on tõepoolest marjadega. Kuid arbuusid ei ole üksnes suured, vaid ka maitsvad ja värskendust pakkuvad. Just selle viimase omaduse tõttu ei suuda paljud inimesed ette kujutada suve ilma arbuusideta oma aias või kasvuhoones. Pole ime, et arbuusid on sedavõrd värskendavad, sest 92% nende mahust moodustab vesi. Need pärinevad Aafrika kuumast kliimast, kus neid on kasutatud mitte toiduks, vaid joogiveeallikana. Kuidas siis arbuuside kasvatamine õigupoolest välja näeb?
Kuidas istutada arbuuse?
Arbuusid istutatakse tavaliselt ühel kahest meetodist: seemnete istutamine potti või otse mulda. Milline meetod on parem, sõltub täielikult kliimatingimustest.
- Istutamine mulda.
Arbuusikasvatust tuleks alustada mitte varem kui kaks nädalat pärast viimast kevadkülma. Enamike arbuusisortide valmimine võtab umbes 100 päeva või rohkem. Sellega tuleks arbuuside istutamisel arvestada ja arvutada, kas arbuusidel on enne külma piisavalt aega kasvada. On väga kurb vaatepilt, kui ilusad arbuusivõrsed kannavad vilja, kuid enne nende küpsemist saabub sügisene külm.
.jpg)
Arbuusiseemned saavad idaneda ainult vähemalt 15-16 °C soojenenud mullas, kuid kõige paremini ja kiiremini idanevad nad 25-32 °C temperatuuriga mullas. Kui arvad, et muld on juba piisavalt soe, siis ongi aeg istutada!
Istutamiseks on ideaalne niiske, kuid mitte märg pinnas. Kõige parem on pinnast kasta paar tundi enne istutamist või istutada seemned paar tundi pärast vihma. Istutamine tuleks teha mullakuhjadesse, umbes 2 cm sügavustesse aukudesse, mis seejärel kaetakse mullaga ja kastetakse rohke veega. Arbuusiseemned peaksid idanema 5-10 päeva jooksul. Kui istikud on kasvanud 5 cm või rohkem, tuleks neid veidi harvendada, jättes alles vaid kõige ilusamad istikud. Igasse kobarasse tuleks jätta üks parima välimusega istik.
- Potti istutamine.
Arbuusi kasvatamist Eestis võivad raskendada kliimatingimused ja suhteliselt lühike soe hooaeg. On väga tõenäoline, et seemnest kohe mulda kasvatatud arbuusid lihtsalt ei jõua küpseda. Sellele probleemile on siiski lahendus: alusta arbuuside kasvatamist veidi varem ühekordselt kasutatavates pottides või kasvuhoones ja istuta need pärast kevadkülmade möödumist (soovitatav välistemperatuur on 21 °C) ümber avamaale. Kuna arbuuside juured on väga tundlikud ja ei pruugi ümberistutamist üle elada, on kõige parem kasvatada istikuid spetsiaalsetes iselagunevates pottides (nt lehmasõnnikust pottides). Sel viisil saab arbuusitaimed istutada kogu potiga mulda. See laguneb iseenesest ja toimib väetisena.
Kuidas kasvatada arbuuse: kõik sõltub tingimustest
Suurte ja maitsvate arbuuside kasvatamiseks on oluline luua neile parimad võimalikud tingimused. Siin mõned aspektid, mida esmärkide saavutamiseks teada.
Asukoha valik. Sarnaselt kurkidele ja kõrvitsatele levivad arbuusid üle neile antud ala ning väiksemates ruumides ronivad nad üle aedade, konkureerivad teiste taimedega ja tungivad väljapoole. Seepärast on kõige parem kasvatada arbuuse ülejäänud köögiviljaaiast eemal, et nad ei varjutaks ja ei segaks hiljem teiste taimede kasvu. Hea mõte on istutada need päris aianurka. Arbuusid võib isegi panna kasvama vertikaalselt spetsiaalsetele võredele. Samuti on oluline teada, et arbuuse ei soovitata kasvatada seal, kus viimase kolme aasta jooksul on kasvatatud kõrvitsat, karusmarju ja melonit. See suurendab riski, et arbuusid kannatavad tulevikus erinevate haiguste käes.
Päikesevalguse ja soojuse tagamine. Arbuusid vajavad palju päikesevalgust ja soojust. Ideaalis peaksid nad saama veeta vähemalt 10 tundi päevas otsese päikesevalguse käes. Seepärast tuleks arbuuside kasvukoha valikul jälgida, et arbuuse miski ei varjutaks, näiteks puud ja nende lehestik. Soojus on arbuuside edu seisukohalt väga oluline, nii et kui sinu kliimavööndis on jahedad suved, on soovitatav kasvatada arbuuse pigem kasvuhoones kui õues. Selle tulemuseks on rikkalikum ja maitsvam saak.
Mulla hindamine. Arbuusid eelistavad lahtist, hästi kuivanud liivast mulda. Kui muld ei ole liivane, võib arbuuside istutusalale lisada veidi liiva. See ei ole siiski soovitatav neile, kelle aed on väga savise pinnasega. Sellisel juhul on mulla struktuuri rikastamiseks sobivam kompost. Kauplustes on saadaval erinevaid komposte, kuid oluline on uurida, kas need on arbuusikasvatuseks sobivad.
Piisavalt vett. Ei tohiks olla üllatav, et arbuusid, mis on sedavõrd mahlased viljad, vajavad palju vett. Seetõttu tuleb neid kasta ohtralt ja soovitatav on kasta vähemalt kord päevas. Hiljem, kui arbuusid muutuvad veidi suuremaks, võib seda teha veidi harvemini. Samuti võib vahele jätta päevad, mil on sadanud vihma.
Millal arbuuse korjata?
Arbuusi saagikoristuse aeg sõltub suuresti kasvatatavast sordist. Eestis arbuuside kasvatamisel tuleks varaseid sorte koristada juuli lõpus, tavalisi sorte augustis ja hiliseid sorte septembri alguses. Hilisemad kuud on Eestis arbuuside jaoks juba liiga jahedad. Arbuusi küpsuse tunned ära, kui keerad seda ümber ja vaatad, millise värvusega see on. Kui see on kollane, on arbuus tõenäoliselt küps. Küpsuse tunnused on veel: kokkutõmbunud arbuusivars; kollakad lehed, kokkutõmbunud õis arbuusi otsas; värvuse muutus läikivast matiks. Kui märkad neid tunnuseid selgelt, on arbuusisaak valmis!
Arbuusi kasvatamine võib esmapilgul tunduda keeruline, kuid teades olulisi nüansse, on see tegelikult suhteliselt lihtne. Loomulikult võib aias alati juhtuda midagi ootamatut, näiteks võivad halba üllatust pakkuda kahjurid, närilised või sipelgad. Sipelgate tõrjumisest võid näiteks lugeda järgmises juhendis.
