kattemadratsid

Inimesed on erinevad, mistõttu ei ole ka madratsit valides ühte ainuõiget valemit, millest juhinduda. Mugavus on samuti suhteline mõiste, sest tähendab inimeste jaoks isemoodi asju: mõni armastab puhata väga pehmel asemel, teine tahab voodisse kõvemat küljealust. Ega siin muud soovitust olegi, kui õppida oma keha ja vajadusi tundma. Mõelge, millisel madratsil magamine ei põhjusta liigestes valu, mis tundub kehale ja olemisele mugav ning mis häirib ja võiks olla teisiti. Kui teil on probleeme seljaga, siis on kehale ja magamisasendile sobiva madratsi (ja ka magamisasendi) valimine eriti oluline, et mitte vaevusi süvendada ja ebamugavustunnet kasvatada. Millises asendis te kõige meelsamini puhkate? Soovitav on magada nii, et selgroog ja lülisammas on külili olles sirged. Sellises puhkeasendis taastuvad vereringe, lihased ja luustik kõige paremini. Külili magamist nimetatakse sageli ka “looteasendiks”, sest üldjuhul on inimese käed kõverdatud ja põlved krõnksus rinna lähedale tõmmatud ehk jäsemed on “kokku pakitud” nagu lootel emaüsas. Sellises asendis magab aeg-ajalt ca 60 protsenti inimesi. Kui eelistate külili ööund magada, siis tehke seda pigem vasakul küljel lebades - see on siseelunditele, eeskätt just südamele kõige parem. Kõhuli asendiga on inimestel armastamise ja vihkamise suhe - osadele meeldib väga, teistele üldse mitte. Enamus inimesi öö otsa sellises asendis olla ei suuda. Seedimisele on selline poos hea, kuid seljale mitte eriti.  Täispikkuses selili magamine on selgroo ja kaela jaoks kõige parem asend, aga seda eeskätt siis, kui pea all ei ole väga kõrge padi. Milline vedrumadrats aitab seljahädasid ennetada? Kui teile meeldivad vedrustusega madratsid, siis eelistage kindlasti nii-öelda tasku- ehk pocket-tüüpi vedrustust. Nimetus “tasku-tüüpi vedrustus” tuleneb vedrude pakendamisest. Nimelt on pocket-madratsites iga üksik vedru asetatud riidest taskutesse, mis on omavahel kokku liimitud. Ortopeedilistes madratsites, mis ongi mõeldud seljavaevuste käes kannatavatele inimestele, kasutatakse sageli just tasku-tüüpi vedrustust, kuna see toetab võrdselt iga kehaosa, tagades nõnda selgroo õige asendi. Lisaks vedrudele kasutatakse ortopeedilistes madratsites kookoskiust plaate või latekskihte. Mäluvaht pakub tuge seal, kus seda enim vaja Milline on õige pehmusega madrats? Seda on lihtne kontrollida: heitke voodisse pikali ja proovige panna käelaba selja ja madratsi vahele - kui madrats on kõva, siis liigub käsi hõlpsalt selja alla, sest keha ja madratsi vahele jääb õhuruum, kui see on aga liiga pehme, siis liibub keha tihkelt vastu madratsit ja käsi sinna vahele ei mahu. Mäluvahust ehk memory foam viskoelastsest materjalist madratsid on seljahädade leevendamisel äärmiselt tõhusad. Need koosnevad mitmetest erinevatest kihtidest. Mäluvahust madratsitel on hulgaliselt mudeleid, et vastata erinevatele ootustele ja vajadustele.  Kõiki mudeleid iseloomustab omadus võtta magaja kuju. Madrats vormub inimese keha järgi ja toetab keha kõigis punktides ühtlaselt. Nii ei ole selgroolülid ega lülivahekettad nihkes, lihased ja kõõlused venitatud ega ka kokku surutud. Vahtkumm hoiab selgroo õiges anatoomilises asendis ja see kindlustab täisväärtusliku une - ärgates ei ole kael kange ega ristluudes valu. Teatud mäluvahust madratsid (air memory foam) on koguni valuvaigistava funktsiooniga. Oluline on ka see, mis pehmet sisu ümbritseb Kosutava une eelduseks on lihaste ja luude täielik lõdvestumine. Et keha ei oleks pinges ja magamine ei põhjustaks selgroole koormust, ei ole oluline mitte ainult madratsi sisu, vaid ka see, mis kesta ümbritseb. Ennetamaks selgrooga seotud probleeme, on soovitav kasutada põhimadratsi peal kattemadratsit. Ergonoomiline kattemadrats pakub kehale veelgi suuremat tuge.

Kui kätte on jõudnud aeg voodisse uut madratsit valida, siis tasub kaaluda mäluvahuga (inglise keeles memory foam) madratsit. Mäluvaht võib ju eesti keeles pisut naljakat kõlada, ent tegemist on ühe mõnusama ja tervislikuma madratsiga üldse. Madratsil on meie une kvaliteedi määramisel võtmeroll, mistõttu ei ole see päris ükskõik, kas puhata traditsioonilisel vedru- või hoopis uuendusliku sisuga mäluvahtmadratsil. Mida termin “mäluvaht” endast õigupoolest kujutab ja mil moel see unele mõjub? Millest mäluvaht koosneb? Viskoelastne memory foam võeti esmakordselt kasutusel 1960ndate keskpaigas NASA lennumasinate istmetes. Hiljem on seda kasutatud pehmendusmaterjali ja polstrina ka jalanõude ja kiivrite sees. Nimetus “mäluvaht” tuleneb selle pehme aine võimest reageerida välisele survele oma endise vormi taastamisega. Täna ei kasutata mäluvahtu mitte ainult madratsites, vaid ka patjades. Mäluvahust madrats koosneb mitmest kihist. Pealmised kihid koosnevad viskoelastsest vahust, mille alla jääb toestav polüuretaanvaht. Kihtide paksuse, kaalu ja koostisega varieerides antakse tootele erinevaid pehmusastmeid. Et mäluvaht on äärmiselt kehasõbralik materjal, kasutatakse õhemaid memory foam kihte ka vedrumadratsite kattemadratsites. Osade mudelite sees on spetsiaalne geelikiht või kanalid, mis aitavad madratsi temperatuuri reguleerida. Kuidas mäluvaht toimib? Mäluvahust madratsite suurimaks plussiks on nende võime kohanduda magaja kehakontuuride järgi. Ja seda täpselt nõnda, et keha on terves pikkuses ühtlaselt toetatud ning ühelegi kehapunktile ei avalda madrats rohkem survet kui teisele. Iseäranis hästi mõjub mäluvahust madratsil puhkamine seljahädade või kaelavalude käes vaevlejale - madrats toetab täies ulatuses kindlalt keha alates kandadest kuni kuklani välja nõnda et, hommikuks ei teki magajal valusid ega kehal väsimustunnet. Isegi vastupidi - keha toetaval asemel magamine aitab leevendada selgroole pikemast lamamisest tekkivat ülekoormust ning lõdvestada õlgu, nimmepiirkonda, puusi, sääri ja kandu, mis võivad lamavas asendis olla rohkem pinges ja koormatud. Samas ei ole vaja karta, et magaja keha järgi kohanduv pehme küljealune kaotaks oma vormi. Jah, kui inimene voodis asendit vahetab, keerab end näiteks voodi teise serva, siis jääb tema kehast hetkeks maha lohk, aga see täitub kohe, kuna mäluvaht suudab kiiresti oma endise kuju võtta. Madrats, mis reageerib temperatuurile Tänu heale termoregulatsioonile ei pane memory foam magajat higistama. Tõsi, neile, kes eelistavad jahedamat unekeskkonda, võib mäluvaht tunduda pisut liiga soe, aga madratsi soojust saab tasakaalustada jahedama toatemperatuuriga. Jahedamas õhus on nagunii parem magada.  Põnev on selle materjali puhul ka mäluvahu võime keha soojust salvestada ja reageerida vastavalt toatemperatuurile - kui toas on jahe, muutub madrats jäigemaks, kui tuba on soe, pehmeneb ka madrats. Allergikud, keda hommikuti kimbutavad kinnine ja vesine nina ning punetavad silmad, puhkavad antibakteriaalsel mäluvahust asemel paremini välja. Mäluvaht on ka 100 protsenti tolmulestavaba materjal, ei ärrita selline voodisisu õrnema ja tundlikuma nahaga inimesi. Tervise jaoks on memory foam polstri puhul oluline ka see, et mäluvaht ei lähe niiskusega kokkupuutel hallitama. Kuidas memory foam madrats veel unele mõjub? Jagades voodit kaaslasega, kes kipub vähkrema ja on rahutu unega, ei ole kvaliteetsest unest juttugi - partneri visklemine häirib iga öö rahulikku und ja organism ei puhka end välja. Mäluvahust madratsiga seda muret pole - see madrats ei liigu ega värise ka siis, kui kaaslane küljelt küljelt keerab või koguni vähkreb.  Väliselt ei erine memory foam madratsid muudest madratsitest: neid on saadaval kõigis standardmõõtudes ning need sobivad erinevate voodipõhjade- ja raamidega.

Tolmuallergia on üsna laialt levinud terviseprobleem - tolmu suhtes on allergiline sisuliselt iga kümnes inimene. Tolm tekib ka kõige puhtamas kodus, selle vastu ei ole midagi teha. Küll aga annab üht koma teist ette võtta, et nina limaskesti, silmi, nahka ja hingamisteid ärritavaid tolmuosakesi ringleks kodus vähem. Paradoksaalsel kombel ei tarvitse visuaalselt tolmune koht (näiteks raamaturiiul) olla kõige tolmusem koht kodus. Suur osa tolmukiududest on silmale nähtamatud. Voodi, pehme mööbel, vaibad, kardinad ja tekid-padjad ei pruugi pealtnäha tolmused olla, aga sisaldavad üpris tõenäoliselt märksa rohkem mustust kui tolmused raamatud. Millest kodutolm koosneb? Et tolmu vastu võitlusse asuda, oleks hea teada, millest kodutolm üldse koosneb. Hallikat tooni tolmurullid kapi, diivani või voodi all ei ole midagi muud kui surnud naharakud, liiv, loomade karvad, toidupurukesed, õietolm, tekstiilikiud riietelt, mööblilt ja vaipadest ning praadimis- ja sigaretisuitsu osakesed. Tolmurullid kipuvad kogunevad toanurkadesse või mööbli alla, kust õhuvool või inimene neid kerge vaevaga eemaldada ei saa.  Kas magamistoas on tolmu palju? Jah, magamistuba on üks neid ruume kodus, kus tolmu tekib kõige rohkem. Kuna kodutolm koosneb peamiselt surnud naharakkudest, mis on teatavasti toiduks tolmulestadele, on magamistoas just nimelt bioloogilise sisaldusega tolmuosakesi kõige rohkem.  Ühe ööpäevaga irdub nahalt tervelt pool grammi kuni terve gramm naharakke, millest piisab mitme tuhande tolmulesta toiduks terveks aastaks. Mõelge, siis kui palju tolmu koguneb madratsisse pikema perioodi vältel! Vahetage sageli voodipesu Tolmulestad elutsevad mõnuga ka tekkide ja patjade sees. Voodiriideid aitab puhtana hoida regulaarne ja sage voodipesu vahetus, mida tuleks teha kord nädalas. Padjapüürid, aluslinad ja tekikotid peab pesema läbi vähemalt 60-kraadise veega. Linu võiks võimalusel kuivatada õues. See on hea mitmel põhjusel. Esiteks pelgavad tolmulestad külma, teiseks soosib kuivamisel eralduv niiskus uute tolmulestade teket ja kolmandaks ei eraldu siis kuivatavatelt linadelt tuppa uusi tolmukübemeid. Tekke ja patju on samuti soovitav pesta või viia neid aeg-ajalt keemilisse. Tolmust aitab vabaneda seegi, kui neid vahetevahel kloppida. Seda võiks teha õues, et mitte välja klopitavat tolmu toaõhku paisata. Puhastage madratsit  Madratsi puhastamine on võitluses liigse tolmuga magamistoas võtmetähtsusega. Kui kasutate selleks tolmuimejat, peaks masin olema kindlasti HEPA-filtritega, mis ei lase allergeenidel õhku lennata ja hoiavad sisse tõmmatud tolmukübemed kindlalt kogumisanumas või tolmukotis. Kord-paar aastas võiks madratsi puhastamiseks lasta mõnel puhastusfirmal madratsiga sügavpuhastusrežiimiga hooldada. Madratsisse kogunevat tolmukogust aitab vähendada kattemadrats. Kattemadrats on õhem ja väiksem ning seda saab keemiliselt puhastada. Eelistage voodit, mille alt on võimalik koristada Voodialune on magamistoas üks tolmusemaid kohti, mistõttu on oluline, et sängi alt saaks saaks tolmu ära koristada. Võrdselt vajalikud on nii kuiv- kui märgpesu, mis tähendab seda, et voodi alt tuleks esmalt tolmuimejaga eemaldada suuremad tolmurullid ja seejärel pesta põrand ja voodi taha jääv seinaliist üle. Iseäranis palju tolmu koguneb nende voodite alla, mille põhjaks on lipid. Õnneks on seda tüüpi voodid piisavalt kõrged, et mahub masinaga voodialust puhastama. Kui teil on pesukastiga voodi, siis ei ole samuti probleemi - tõmmake aga kast täies ulatuses välja ja asuge tööle.  Kontinentaalvoodites koguneb tolm peamiselt voodi põhja madratsi alla, mitte põranda ja voodi vahele. Vähem tekstiili Et tolmu teket ja kogunemist magamistoas piirata, kasutage vähem tekstiilist esemeid. Võimalusel ärge pange maha vaipa, sest see on üks suurimaid tolmukogujaid. Kardinatele tasub eelistada rulood ning ilupatju ja kaisuloomi ei ole voodi peale üldse vaja. Lambikuplid võiksid olla mõnest muust materjalist kui tekstiilist.  Tolmu kogunemist aitab ennetada ka mööbli vähesus, igapäevane koristamine, sage tuulutamine, õhu niiskuse vähendamine ja jahe temperatuur.

Pole saladus, et madratsid aitavad märkimisväärselt kaasa meie unekvaliteedile – sellepärast on oluline pöörata piisavalt tähelepanu mitte ainult nende valikule, vaid ka hilisemale hooldusele. Madratsit ei tule puhastada ainult siis, kui märkate mustust – regulaarne puhastamine muudab olukorra tunduvalt lihtsamaks. Seekord arutamegi, millega ja kuidas madratsit puhastada ning toome välja peamised märgid, mis võiksid reeta, et on aeg oma vana madrats uue vastu välja vahetada. Madratsi puhastamine kodustes tingimustes Kõige tõhusamad viisid madratsi puhastamiseks sõltuvad konkreetsetest plekkidest – oleme välja toonud kõige enam levinud situatsioonid. Vereplekid "Värsked" plekid on võimalik eemaldada külma vee ja kuiva puhta lapiga. Peate vaid plekile vett pihustama ning puhta lapiga hõõruma, kuni plekk täielikult kaob. Protsess võib olla pikk, kuid tõhus. Kui vereplekk on vana, tuleb läbida palju keerulisemad puhastusprotseduurid. Te vajate: - pool klaasi tärklist (võib asendada 1 lusikatäie nõudepesuvahendiga); - veerand tl vesinikperoksiidi; - lusikatäis soola. Puhastusprotseduur: Segage ülaltoodud koostisosad omavahel, kuni segu meenutab pastat. Kandke see vereplekile ja laske mitu tundi kuivada. Eemaldage pasta ja puhastage koht tolmuimejaga, et pastajäägid eemaldada. Kui plekki esimese korraga täielikult eemaldada ei õnnestunud, tuleks protseduuri korrata. Uriin Uriiniplekkide eemaldamiseks on vaja kasutada tuntud abinõusid: vett, äädikat ja soodat või tärklist. Järgige allpool toodud soovitusi: Kuivatage madrats, asetades “õnnetuskohale” paberrätiku ja jättes selle mõneks ajaks seisma. Kui viimased jäägid on imendunud, valmistage vee ja äädika segu. Kandke (või parem pihustage) plekile, jätke mõneks minutiks mõjuma ja kuivatage. Kui on tunda ka ebameeldivat lõhna, on see võimalik söögisooda või tärklise abil eemaldada – kandke üks või teine aine madratsile ja jätke see mõneks tunniks või isegi terveks ööks seisma. Puhastage koht tolmuimeja abil (eelistatavalt spetsiaalse düüsi abil) puhastusvahendi jääkidest ja veenduge, et madratsi uriinist puhastamine oleks tõesti õnnestunud! Regulaarne puhastamine Madratsit tuleks puhastada umbes kord kuus, et vältida bakterite kogunemist ja ebameeldiva lõhna teket. Järgnevaid protseduure on võimalik läbi viia erineval moel, nii et saate ise otsustada, milline puhastusmeetod Teile kõige paremini sobiks: Madratsi puhastamine söögisoodaga. Võib öelda, et see on vaieldamatult kõige populaarsem ja ka kõige vähenõudlikum meetod. Selleks tuleb madratsi pinnale raputada söögisoodat (mõnikord segatakse see 3-4 tilga lavendli- või muu eeterliku õliga) ja jätta umbes tunniks ajaks mõjuma. Seejärel eemaldage jäägid hoolikalt ja nautige palju puhtamat ja värskemat madratsit! Madratsi puhastamine äädika abil. Seda vahendit rakendatakse mitmesuguste vedelike (kohv, mahl, uriin jne) plekkide eemaldamiseks, kuid äädikat on võimalik kasutada ka desinfitseerimiseks. Selleks tuleb kogu madratsi pinnale kanda õhuke kiht äädikat (ideaalis pihustades) ja lasta kuivada. Kui märkate suuremaid plekke, tasub protseduuri korrata söögisoodaga ja seejärel puhastada jäägid tolmuimejaga. Madratsi aurupuhastus. Kuigi madratsit on võimalik puhastada aurutolmuimeja või mõne muu auruseadmega, on sellel meetodil üks puudus – kõrge niiskusesisaldus. Madrats ei pruugi paari päevaga kuivada ja niiskuse jäägid meelitavad baktereid veelgi juurde – see tähendab, et selline puhastamine võib teha rohkem kahju kui kasu ning ka madratsitootjad antud lahendust ei soovita. Samamoodi tuleks vältida märgpuhastusega tolmuimejaid. Millal on vaja madratsit vahetada? Isegi madratsi regulaarse hoolduse korral on varem või hiljem aeg see välja vahetada. Enamasti on nende toodete edukas eluiga umbes 7–10 aastat, seejärel hakkavad ilmnema järgmised tunnused: Suurenenud seljavalu hommikul. See võib tähendada, et kasutatav toode ei paku enam vajalikku tuge – kui Te midagi ette ei võta, võib valu süveneda. Voodis aevastamine. Selles tuleks süüdistada madratsisse kogunenud tolmu ja allergeene. Tõsi, võibolla ei tule Teil koheselt poodi kiirustada: madratsi hoolikas puhastamine (eriti kui olete selle töö sageli unarusse jätnud) võib olukorra päästa. Voodi sarnaneb rohkem võrkkiigega. Ehkki pehmel voodil lamamine pole kuigi ebamugav, osutab selline süvend sageli märkimisväärselt kulunud vedrudele, tugedele ja teistele olulistele mehhanismidele. Kui Te midagi ette ei võta, võib madrats hakata Teie tervist kahjustama. Madratsit regulaarselt puhastades ja kulumismärke silmas pidades võite kindel olla, et olete teinud kõik selleks, et Teie uneaeg oleks võimalikult kvaliteetne. Madratsi eest hoolitsemine ei nõua palju aega, kuid tulemused on märgatavad!

Linade ja voodipesu pesemisest ei piisa tolmu, naha ja kehaõlide eemaldamiseks. Lisaks eelmainitule peate oma madratsit perioodiliselt ja põhjalikult puhastama.  Kas juhtus õnnetus? Või soovite lihtsalt hoida oma madratsi heas korras? Siit saate teada, kuidas puhastada madratsit, olgu see siis vedrustatud või orgaaniline, memory foam või lateks. Kui suudate plekke puhastada kohe kui need tekitavad, enne kui need sügavale madratsi kiududesse juurduvad, võite päästa ennast määrdunud ja haisva voodi piinlikkusest - mis omakorda säästab teid kulukast uue madratsi ostmisest.  Keskmine inimene magab umbes 7 tundi päevas. Sel ajal võib teie madratsile koguneda higi, kreeme, õlisid ja tolmulestasid, mis võimaldab bakteritel tärkama hakata. Vereplekid, oksendamis- ja muud madratsiplekid muudavad asja ainult hullemaks. Lugege ka lihtsamate plekkide kohta ja kuidas neid puhastada. Madratsi sügavpuhastamine Magades hingate sisse madratsis olevaid tolmulestasid, seeni, baktereid ja isegi enda naharakke, mis mõjub halvasti teie tervisele. Madratsi sügavpuhastus võib aidata ja see pole nii keeruline, kui see kõlab. Alustage sellest, et eemaldate madratsilt kõik linad ja voodipesu. Peaksite neid panema pesumasinasse pesema võimalikult kuumale tsüklile. Seejärel toimige järgmiselt. Seejärel puhastage tolmuimejaga kogu madrats. Mitte ainult ülaosa, vaid ka küljed ja alumine osa. Kõige kitsamatesse kohtadesse pääsemiseks kasutage sobiva suurusega tolmuimeja lisaotsikuid. See aitab kõrvaldada naharakud, puru ja tolmulestad. Higi, uriin ja muud märkamatud lekked võivad teie madratsile plekke jätta. Plekkide kohene puhastamine oleks ideaalne. Kuid vähese tööga saate ka vanad kuivanud plekid eemaldada.  Pihustage pleki piirkonda kergelt, kasutades enda loodud puhastusvahendit (võrdsetes kogustes vett ja äädikat koos tilga nõudepesuvahendiga või 1 spl pesupulbrit 1 spl veega). Laske vahendil plekil olla 15–20 minutit. Korrake neid samme, kuni plekk kaob ja laske madratsil õhu käes kuivada 8–10 tundi või üleöö, kui see on võimalik. Vere puhastamine Üks kõige keerulisem plekk, mis madratsile tekkida võib, on vereplekid. Seda peate puhastama nii kiiresti kui võimalik. Puhastamiseks kasutage kindlasti külma vett, sest soe vesi aitab sellel plekil püsivalt madratsile jääda. Esimene puhastusmeetod: Pihustage või määrige verepleki 3% vesinikperoksiidiga ja puhastage puhta lapiga, kuni plekk on kadunud. ---Võimalusena võite proovida ka sidrunimahla. Teine puhastusmeetod: Kandke mõni tilk pesupesemisvahendit otse madratsile pleki lagundamiseks ja hõõruge seda kohta kuni plekk on kadunud. Uriiniplekkide puhastamine Avastate hommikul, et lapsel on öösel juhtunud õnnetus. Võtke linad ära ning patsutage rätiku või paberiga märga kohta, et võimalikult palju vedelikku välja saada.  Esimene puhastusmeetod: Tassitäis 3% vesinikperoksiidi - segage sinna kolm supilusikatäit soodat ja paar tilka seepi, kuni sooda lahustub. Valage valmissegu pihustipudelisse, pihustage seda plekile ja laske sellel vähemalt tund aega seista. Seejärel katke plekk söögisoodaga, imege see 8–10 tundi hiljem tolmuimejaga ära ning vajadusel korrake, kui väike plekk peale esimest korda ikka alles on. Teine puhastusmeetod: Pihustage plekile kergelt 50/50 segu valge äädika ja veega, laske 5–10 minutit enne lapiga tupsutamist. Äädika- või uriinihaisust vabanemiseks piserdage söögisoodat ja puhastage seda tolmuimejaga. Kui te ei taha kasutada keemilisi vahendeid, siis lugege, kuidas madratsit keemiavabalt puhastada saab. Ebameeldiva lõhna eemaldamine Sõltumata sellest, kas olete oma madratsit plekke tekitanud või mitte, ei taha te, et see haiseks. Söögisooda on odav ja looduslik lõhnaaine. Piserdage seda ühtlaselt oma madratsile, käsitsi või sõela abil, ja laske sellel settida - tunnete juba pärast ühte tundi erinevust, kuid mõned eksperdid soovitavad sooda peale panna puhtad linda ja jätta see madratsile 5-7 päevaks, enne kui see ära puhastada. Ja see pole veel kõik - võite katsetada und tekitavate eeterlike õlide lisamist nagu kummel, sandlipuu või lavendel - lisage paar tilka söögisoodale. Muidugi lõhnab teie madrats paremin ka siis, kui õhutate seda iga hommik. Selleks ärge tehke peale ärkamist voodit kohe üles, vaid tõmmake madratsi pealt linad ära, avage aken ning laske sellel tuulduda.  Kui olete aga otsustanud, et ei soovi raskemate plekkide puhastamisega tegeleda ja tahate hoopis uue madratsi endale osta, siis soovitame tutvuda juhisega, kuidas endale õige uus madrats valida.