PLUS pakkumised hubase kodu loomiseks. Avastage oma lemmikbrändid >> 
-
Soovitame
-
Müüja riik
-
Otsi kategooriast
-
Hind, €
-
Kaubamärk
-
Tüüp
-
Maht, GB
-
Seeria
-
Ühilduvus
-
Ketta fromaat
-
Ühenduse tüüp
-
Lugemiskiirus (MB/s)
-
Kirjutamiskiirus (MB/s)
-
Keskmine kirjutamisaeg (ms)
-
Hinnangu järgi
-
Müüja
Arvutite sisemised kõvakettad (HDD, SSD, Hybrid)
Kui plaanite soetada arvutit, tasub pöörata tähelepanu ühele olulisemaile arvuti komponendile, milleks on kõvaketas.
Kõvaketas on mõeldud info hoidmiseks, mis jaguneb kahte: programmiline ja andmeline. Eksperdid soovitavad hoida andmeid ühel kõvakettal. Operatsioonisüsteemi ja programme aga teisel kõvakettal. Andmete pikemaks hoidmiseks on vaja rohkem mälumahtu. Operatsioonisüsteemi ja programmide jaoks on oluline kõvaketta liides ja kiire ligipääs andmetele, kuna sellest sõltub programmide töötamise kiirus.
Kuidas valida kõvaketast? Milline kõvaketas on parim? Kas on olemas tehnilised parameetrid, mis määravad kõvaketta valiku?
Kõvaketta füüsiline suurus
Kõvaketta suurust märgitakse tollides. See parameeter on eriti tähtis, kuna seadmete jaoks mõeldud liidesed on rangelt piiritletud.
Tänapäeval on turul saadaval kahte suurust kõvakettad:
2,5-tolline – sülearvuti kõvaketas;
3,5-tolline – lauaarvuti kõvaketas.
Liides
Liides on pesa tüüp, mis ühendab kõvaketast emaplaadiga. Liides määrab ära andmete edastamise kiiruse andmete hoidmiseks mõeldud kõvaketta ja protsessori vahel. Mida suurem see parameeter on, seda parem.
Kõige populaarsemad liidesed:
SATA II (3 Gb/s)
SATA III (6 Gb/s)
Ketta maht
Kõvaketas kestab umbes 5-7 aastat. Ehkki varem või hiljem täitub see informatsiooniga. Seda parameetrit tasub kindlasti arvestada ning oma vajadusi hinnata. Arvuti tavakasutamiseks kodus soovitatakse valida vähemalt 500GB mahuga ketas. Sellest piisab filmide alla laadimiseks internetist ning fotode arhiveerimiseks. Kui teil on aga plaanis mängida arvutimänge, tasuks valida 1TB mahuga kõvaketas.
Valli pöörlemiskiirus
Valli pöörlemiskiirusel on tähtis roll andmete salvestamise ja lugemiskiirusel. Mida suurem on kiirus, seda parem, kuid selline seade on rahaliselt kallim. Sisemiste kõvaketaste puhul võrdub optimaalne pöörlemiskiirus 7200 pöördega sekundis. Kõvaketas, mille kiirus on 5400 pööret sekundis, maksab vähem, kuid tekitab rohkem müra.
SSD, HDD või SSHD (Hybrid)?
HDD on kõvaketas, mis koosneb mitmest magnetiseeritud plaadist ja spetsiaalsest otsakust. Kõvaketas töötab sarnaselt vinüülplaatide mängimise põhimõttele.
SSD on liikumatute osadega mikroskeemide kogum. SSD kõvaketas töötab USB-mälupulga põhimõttel, kuid mitu korda kiiremini.
SSHD (Hybrid) on HDD ja SSD vahepealne variant.
Kokkuvõte
Proovime lühidalt vaadata läbi kõik SSD ja HDD eelised ja puudused.
Mahutavus: HDD kõvakettal on suurem maht.
Müra: SSD kettal ei ole liikuvaid osi, seega müra ei teki. HDD töötab märksa valjemalt.
Kaal: SSD kõvakettad on kergemad, kuna koosnevad kiipidest.
Elektrienergia tarbimine: Suure koormuse juures tarbib SSD kuni 2 vatti ja HDD kuni 7 vatti. SSD vähendab energiatarbimist 80%.
Usaldusväärsus: SSD kõvakettal on kirjutustsüklite piirang ja HDD keeldub mõnikord mehaanilise defekti või kulumise tõttu töötamast.
Värskendamine: SSD seda ei vaja; HDD kaotab oma tõhususe ilma värskendamiseta.