välised kõvakettad

Kõvaketas on oluline kõikidele arvutikasutajatele, kes soovivad hoiustada erinevaid andmeid: operatsioonisüsteeme, filme, mänge, muusikat, pilte jms. Kõvaketaste valik on tohutult lai – erinevat tüüpi sisemised kõvakettad, SSD-kettad, välised kõvakettad jms. Mida võiksid teada kõvaketta valimisel ning kuidas õige otsus langetada? Sisemised ja välised kõvakettad Sisemistel ja välistel kõvaketastel on palju sarnaseid omadusi, kuid need ei ole ilma erinevusteta. Peamine erinevus on ketas ise. Sisemised kõvakettad on integreeritud seadme sisemusse ja tavaliselt ei ole need eemaldatavad, samas kui väliseid kõvakettaid on võimalik ühendada erinevate seadmetega sobivate ühenduste kaudu. Neid saab mugavalt ühest kohast teise teisaldada. Nende seadmete mõned peamised erinevused on: Varundamine. Nende ketaste põhifunktsioon on väga erinev: nad salvestavad kogu teabe arvutis, kuid "viiruse", arvuti rikke või muude ootamatute probleemide korral ei ole enam võimalik andmeid taastada. Sellepärast on väliste kõvaketaste kasutamine, mis ei ole arvuti riketele vastupidavad, failide säilitamise osas suur probleem. Installimine. Kui otsustad asendada laua- või sülearvuti sisemise ketta, pead oma arvutit võib olla oluliselt uuendama, eriti kui Sa ei ole seda varem teinud. Välimise ketta puhul on asjad palju lihtsamad: niipea kui ühendad selle lahti, ei tunnista arvuti seda enam. Kiirus. Sisemised kõvakettad on loodud töötama palju kiiremini - arenenud tehnoloogia ühendub otse emaplaadiga, et kiiremini andmeid edastada. Välised kõvakettad ei pruugi selliseid funktsioone pakkuda, kuid neil on tavaliselt ka palju väiksem vastutus. Mis vahe on SSD ja HDD kõvakettade vahel? Kui tutvud kõvaketastega lähemalt, märkad, et neid on olemas kahte tüüpi - HDD ja SSD. Tee oma valik alles siis, kui oled tuttav järgmiste erinevustega: Kiirus Selles küsimuses on SSD kõvaketas ühemõtteline liider: failide avamiseks ei kulu isegi minutit ja mõnikord avanevad need sekunditega. HDD-d töötlevad samu ülesandeid palju aeglasemalt - kui arvad, et neil ei ole suuremaid erinevusi, ei ole Sa arvatavasti proovinud arvutit kasutada SSD-ga. Hind Viskame kivi ka SSD-de "aeda" - kui võrdleme sama arvu GB mudeleid, on HDD-d alati palju odavamad. Kuigi hinnaerinevused on järk-järgult vähenemas, ei ole olulisi muutusi näha: HDD kõvaketta tehnoloogia on vanem ja kindlam, nõudes vähem investeeringuid tootmisse - ja sama olukorda on oodata ka lähitulevikus. Võimsus HDD kõvakettad juhivad mitte ainult kuludes gigabaiti kohta, vaid ka maksimaalsete mahtude poolest. Sülearvutite SSD ei ületa tavaliselt 1TB, samas kui lauaarvutite omanikud võivad oodata 4TB-d, sülearvutite kõvakettad on 500GB-2TB võimsusega, samas kui mõned töölaua mudelid võivad ulatuda kuni 10TB-ni. Loomulikult ei ole need kogused kõigile olulised, aga kui kogud tohutult andmeid, on kasulik seda teada. Vastupidavus SSD-d ei sisalda liikuvaid osi, nii et neid ei mõjutata erinevad tõrked. Selle tulemusena kipuvad sellised kettad Sinu andmeid turvalisemalt hoidma ja üllatavad oma vastupidavuse poolest. Müra Isegi kõige vaiksem kõvaketas teeb veidi müra, sest nii see töötab - kui soovid vähem mürarikast valikut, pead ohverdama selle seadme kiiruse. Siiski, kui vaikne töö on eriti oluline, võiksid valida SSD. Kõvaketta maht Nagu oleme juba selgitanud, võivad kõvakettad varieeruda mõnest sajast gigabaitist mõne kümne terabaitini - kõige sobivam valik sõltub sellest, kui palju ja millist teavet sellel salvestad: Lihtne kasutada. Kas tavaliselt kasutad arvutit tööülesannete täitmiseks (dokumendid, arvutustabelid jne), salvestad vaid lihtsaid MP3-muusikafaile ja mõnikord laed alla fotosid või videosid? Siis vajad 250GB kõvaketast - võid tulevikus mälu laiendada, kuid kindlasti peaks olema piisavalt ruumi lihtsate failide ja töö jaoks.  Mõõdukas kasutamine. Kas salvestad oma arvutisse kvaliteetseid fotosid, Sul on parema kvaliteediga muusikakogu, väldid filmide või telesaadete allalaadimist ja mõnikord lisad uusi mänge? Siis peaksid otsima kõvaketast, mille maht on vähemalt 500 GB - saad ilma kõhklemata salvestada kogu teabe, millest huvitatud oled. Keerukam kasutamine. Kas soovid oma arvutisse alla laadida kõrgema taseme mänge või vähemalt HD kvaliteediga filme ja seriaale? Kui Sul on tõsine huvi vaid ühe sellise tegevuse vastu, võib piisada ka 500 GB kõvakettast. Kui aga unistad suurtest kogudest või plaanid oma arvutisse salvestada nii mänge kui ka visuaale, peaksid ruumi säästmiseks valima vähemalt 1TB kõvaketta.  Kõvaketta kiirus Kõvaketta lugemise ja kirjutamise kiirust mõõdetakse pöördeid/minutis - mida suurem on number, seda kiiremini see seade töötab ja seda kiiremini avatakse kõik failid. Siiski on oluline teada, et see parameeter ei mõjuta oluliselt kasutamise kogemust, eriti kui kasutad ketast ainult filmide või muusikafailide avamiseks. Kui aga sellel on operatsioonisüsteem, suured mängud või muud keerukamad failid, märkad kindlasti aeglasema ja tõhusama mudeli erinevust. Pane tähele, et väliste draivide kiirust väljendatakse mõnikord USB standardites: 3.0 ja 3.1 on mõned kõige kiiremad variandid, samas kui 2.0 ei ole tõenäoliselt piisavalt kiire. Andmete turvalisus Kui plaanid soetada sisemist kõvaketast või SSD-d ning otsid täiendavaid võimalusi, kuidas oma andmeid säästa, siis tasub kasutada RAID-tehnoloogiat, mis võimaldab kombineerida mitmeid erinevaid meediaid ning saada osa nende erinevatest eelistest. RAID 0 jagab Sinu andmed mitmeks osaks, mis jagatakse kahe või enama kõvaketta vahel (mida rohkem kõvakettaid kasutad, seda suurem on tegutsemise kiirus), kiirendamaks tööprotsesse. Antud konfiguratsiooni miinuseks on asjaolu, et ühe kõvaketta purunemisel läheb kaduma ka teisel kõvakettal olevad andmed. RAID 1 on ideaalne, kui soovid säilitada arvutis olulisi andmeid, sest RAID 1 kopeerib automaatselt andmed ühelt kandjalt teisele. See on küll üsna kallis, ent ka väga efektiivne viis andmete kopeerimiseks ja säilitamiseks. RAID 0+1 võimaldab nelja (või enamat) kõvaketast kombineerida üheks. Nagu nimigi ütleb, siis tase 1 ja tase 0 on omavahel kombineeritud, mis tagab kasutajale nii kiiruse kui turvalisuse. Ainsaks miinuseks on asjaolu, et antud lahendus on äärmiselt kõrge hinnaga juba seetõttu, et üheaegselt on võimalik kasutada vähemalt 4 kõvaketast. RAID 5 loob väikese võimaluse andmeid taastada. Ühe ketta purunemisel massiiv ei hävine, ega mõjuta edasist töötamist, mis tähendab, et töö ei peatu, ent on aeglasem. Teise ketta purunemisel hävinevad massiivis olevad andmed. Siiski on üldjuhul lihtsam ja kindlam tellida endale sisemine SSD ja väline kõvaketas andmete kopeerimiseks ja säilitamiseks, kuna RAID vajab suurel hulgal kõvakettaid ja ka IT-alaseid teadmisi. Erinevad hinnangud tõestavad, et nii RAID kui SSD, mida kasutatakse välise kõvakettaga, suudavad pakkuda samal tasemel turvalisust ja kiirust, viimane lahendus on aga kordades lihtsam ja mugavam. Kõvaketta suurus Välise kõvaketta valimisel ei tohiks suurusele liialt keskenduda - kui Sa seda just tihti kaasa ei võta ja ei otsi kompaktsemat või kergemat mudelit. Siiski tuleks seda parameetrit hoolikalt kaaluda eriti neil, kes vahetavad sisemist kõvaketast. Need seadmed on saadaval kahes suuruses - 2,5 ja 3,5 tolli (1,8 tolli mudeleid leidub, kuid vähe). Väiksemad on sobivad sülearvutitele, suuremad aga sobivad lauaarvutitele. Siiski peaksid kontrollima oma arvuti korpust: sealt võid leida teavet, millist suurust vajad. Ühenduse tüübid Uue kõvaketta edukaks ühendamiseks arvutiga on väga oluline veenduda, et nende ühendused sobivad. Kõige levinumad valikud, mida poes märkad, on järgmised: USB - üks kõige märgatavamaid välise kõvaketta ühenduse tüüpe. Pea meeles, et USB-ühenduse standardid erinevad, seega pead veenduma, milline neist tegelikult Sinu seadmega töötab. AC power - väliste kõvaketaste pistikupesa, millega harvemini kokku puutud. SATA - sisemine kõvaketta ühenduspesa, mille saab otse arvuti emaplaadiga ühendada. eSATA - SATA-tehnoloogial põhinev väline pistikupesa mitmesugustele välistele andmekandjatele, sealhulgas kõvakettale. FireWire 800 on Apple'i poolt välja töötatud termin, mis kirjeldab 9-kontaktilist binaarset S800 IEEE 13944b standardit. Enamasti kasutatakse Apple'i toodetega. HDMI - enamikule tuttav pistikupesa, mitte ainult arvutitele, vaid ka teleritele, kaameratele, mängukonsoolidele jms. LAN (RJ45) - see pistik võib ühendada mitut arvutit (kasutati sageli interneti kaablite jaoks), kuid seda saab siiski kasutada ka väliste draivide jaoks. Lightning - seda pistikupesa kasutatakse Apple'i toodetel. Thunderbolt on Inteli ja Apple'i loodud ühendus: nii see, kui ka parandatud versioon Thunderbolt 2 on saadaval vanemate põlvkondade arvutites. Uus Thunderbolt 3 standard loodi paar aastat tagasi - vajad seda tõenäoliselt uuema seadme kasutamisel. Wi-Fi - kasuta seda tehnoloogiat toetavate kõvaketaste puhul, et neid juhtmevabalt arvutiga ühendada. Kõige populaarsemad USB ühendusega kõvakettad Lühikokkuvõte kõvaketta valimisest Kõvaketta valimisel peaksid: Tutvuma nende erinevate tüüpidega. Kõvakettad on sisemised ja välised - need täidavad erinevaid funktsioone, nii et peaksid teadma, mida tegelikult vajad. Otsustama SSD ja HDD vahel. Need tüübid on kohandatud erinevatele vajadustele - mõtle, milliseid funktsioone eelistad. Otsustama, milline kõvaketta maht valida. Mahud algavad sajast või enamast GB-st ja võivad ulatuda kuni mitme TB-ni - mõtle andmete hulgale, mida kavatsed salvestada. Arvestama kiirust. Kui kasutad suuremate failide käivitamiseks kõvaketast, arvesta, et selle kiirust mõõdetakse pöördeid/minutis - mida rohkem neid on, seda kiiremini teave avaneb. Mõtlema täiendavale turvalisusele. Tutvu RAID-tehnoloogiaga või osta täiendav väline kõvaketas kriitiliste andmete salvestamiseks. Jälgima pistiku tüüpi. USB, AC power, Thunderbolt, SATA, eSATA, LAN, Wi-Fi, Lightning, HDMI või hoopis FireWire 800? Kõik sõltub sellest, millised ühendused Sinu seadmetel on - loogiline, et need peavad omavahel klappima. Kõiki neid aspekte silmas pidades saad hõlpsasti valida nii sisese- kui ka välise kõvaketta. Suure valiku leiad Kaup24 e-poest - osta siit endale meelepärased mudelid soodsa hinnaga!

HDD või SSD? Sa valisid väikse ja ilusa kõvaketta, kuid selle hind on väga kallis. Eriti võrreldes telliskivile sarnanevate seadmetega, mis on saadaval mitu korda soodsamalt. Miks? Hinnavahe on üheks määravaks kriteeriumiks, kui valida HDD ja SSD vahel. Enamik tänapäeva turul leiduvatest mudelitest on HDD-kõvakettad. Samasuguseid kasutatakse ka meie arvutites, kuid need on kaetud erineva disainiga ümbristega. SSD-kõvakettad on palju väiksemad. Nad on vastupidavamad, kuid ka oluliselt kallima hinnaga. Võrdlus on väga lihtne- 2 TB kõvaketas maksab sama palju kui 256 GB SSD. Võimsuse osas on see tohutu erinevus. Väliste kõvaketaste TOP Kui palju gigabaite peaks olema? Oletame, et teed 10-20 3 MB suurust pilti päevas. Sellisel juhul vajad päevas 30-60 MB mahtu. Aasta jooksul teeb see 10 950-21 900 megabaiti, mis on umbes 10,7-21,3 GB. Siia hulka ei ole arvestatud filmitud videosid, mis lisavad omakorda veel 10-20 GB. Seega, telefonil olevate piltide ja videote jaoks oleks vaja 21-51 GB ruumi. Salvestad oma fotod vähemalt viieks aastaks, mis tähendab, et vajad 100-250 GB mahtu. Lisaks võib juhtuda, et fotode ja videoklippide mahud tõusevad veelgi, seega ei pruugi 500 GB enam piisav olla. Kui Sul on vaja lisaks veel kirjutada teaduse- või tööfaile, võib mälumaht olla väga piiratud. Soovitav optimaalne võimsus on 1-2 TB. Selle võimsusega SSD-draivid on väga kallid ning seetõttu jääb üle valida ainult kõvaketas. Kui vajad vähem ruumi, saad valida 500 GB draivi. See on sobilik arvutist failide teisaldamiseks, varukoopiate salvestamiseks ja filmide hoiustamiseks. Nii et vastame küsimusele: Milleks kasutatakse välist kõvaketast? Selle kasutamine on üsna ulatuslik. Mõnele meeldib muusikat kuulata ning filme ja serjaale vaadata ükskõik millal ja ükskõik kus kohas ning isegi oma telefonist või tahvelarvutist. Tesite jaoks on see tööriist, võimaldades selle abil kodus tööd teha valitud failidega. Sellest tulenevalt peaksid valima mudeli: Kui soovid seda kanda taskus või käekotis, siis peaksid valima väiksema mudeli- SSD või 2,5-tolline HDD. USB-kaablit on võimalik korpusesse paigaldada. Kui soovid seal hoiustada meelelahutuse või vaba aja veetmise faile, peaks see mahutama 500 GB- 1TB. Kui kõvaketas asetseb arvuti lähedal ning Sa ei plaani seda sageli liigutada, siis on valik 3,5-tolline kõvaketas suurusega 2-3 TB. Sellel on tavaliselt ka eraldi toitejuhe. Kui kasutad ketast töö tegemisel, siis sisaldab see olulisi dokumente, millele kõrvalised isikud ei peaks juurde pääsema ning tuleks valida kõrgema turvalisusega väline kõvaketas. Leidub mudeleid, millel on NFC tehnoloogia tuvalisuse tagamiseks (näiteks Buffalo MiniStation Extreme NFC või vähemalt paroolikaitse ja Western Digital My Passport Pro). Veelgi enam, on olemas kõvakettad, millel on nupud PIN-koodi sisestamiseks, näiteks "iStorage diskAshur 2TB". Turvameetmeid on mitu ning peaksid valima endale sobivaima. Kui kõvaketas on pidevalt niiskes keskkonnas või võib kergesti maha kukkuda, siis on soovitav osta veekindel ja löögikindel kõvaketas. Kõige populaarsemad on LaCie Rugged kettad. Glyph Blackbox Plus draividel on USB-C pistik, mis on saadaval uusimate nutitelefonide mudelitel. See on tulevikuvõimalus, mis ei ole mitte ainult põrutuskindel, vaid seda on võimalik ka otseselt ühendada nutiseadmetega. Võib olla vajad juhtmevaba seadet? Tavaliselt on enamik väliseid kõvakettaid juhtmega ning 3,5-tollised seadmed ei sisalda mitte ainult USB-kaablit, vaid ka pistikut, mis teeb kokku kaks juhet. Kaasaegne tarbija eelistab andmeedastuseks juhtmevaba seadet, mis oleks ilma ühegi kaabli või toiteta. Western Digital My Passport Wireless Pro vastab just sellele kriteeriumile. Sellel on olemas 6400 mAh aku ja Wi-Fi, mis võimaldab andmeedastust sagedustel nii 2,4 MHz kui 5 MHz. See võib toimida üle paari tunni. Selliseid kõvakettaid hindavad reisijad, kellel ei ole alati elektrit ega võimalust oma seadmeid laadida. Andmeedastuskiirus Selle puhul on kõik väga lihtne. USB-l või muul pistikul on teatud andmeedastuskiiruse piirangud. Näiteks on kaasaskantavad draivid juba valmistatud USB 3.0-ga, kuna USB 2.0 on lihtsalt liiga aeglane ega edasta andmeid piisavalt kiiresti. Mõned LaCie mudelid võivad olla ühendatud Thunderbolt-i kiire andmeedastuskiirusega. Samuti sobivad USB-C-liidesega mudelid nutitelefonidega kasutamiseks. Kui Sul on vaja kiiresti edastada paar tosinat GB andmeid, tuleks valida kiirema andmeedastusega mudelid. Kõvaketta hind sõltub selle mahust ja lisavõimalustest. Muidugi on ka kaubamärk tähtis. Turuliidrite hulka kuuluvad Western Digital, Seagate, LaCie, SanDisk, Adata, Toshiba, Samsung ja teised.

Ruumi ei ole kunagi piisavalt, seda teab iga arvutikasutaja. Hea viis oma andmete säilitamiseks on pilv, aga kui internet kaob, on alati hea hoida oma väärtuslikke andmeid ja faile kindlas kohas – välisel kõvakettal. Aga mida välist kõvaketast valides silmas pidada? Kõige tähtsam – maht Kahtlemata on välise kõvaketta valimisel kõige olulisem selle maht. Siinkohal tasub läbi mõelda, et milleks välist kõvaketast on plaanis kasutama hakata. Kui soovid lihtsalt seadet, kus hoida dokumente, endale olulisi fotosid või muid väiksemaid fotosid, pole ehk välise kõvaketta soetamisel üldse mõtet. Sellisel juhul võib heaga raha kokku hoida ning soetada hoopis palju-palju soodsam variant – mälupulk. 64-128 GB mahuga mälupulga saab vaid paarikümne euro eest ning piltide ning väiksemate dokumentide talletamiseks sellest piisab. Kui aga su vajadused on suuremad ning sa tahad pikemaajaliselt säilitada rohkem andmeid, tasub valida väline kõvaketas. 1 TB mahuga kõvaketas mahutab näiteks sadu filme (juhul kui tahad oma filmiriiulist teha koopia). Enda arvutis olevatest andmetest varukoopia jaoks on hea valik alates 2 TB mahuga kõvaketas. Sealt edasi suuremate mahtudega on juba vabamad käed ning ei tasu karta, et maht niipea ootamatult otsa saab. Kiirus loeb Välise kõvaketta valimisel ei ole oluline ainult maht, vaid ka kiirus. Kui sa faile edasi-tagasi arvuti ning kõvaketta vahel liigutad, on kõige nürim oodata, kuni failid ära laevad. Kiiruse määravad kaks faktorit – tehnoloogia ning ühildatavus. Ehkki välised diskid (HDD) on populaarsemad, töötlevad pooljuht ketastega seadmed (SSD) andmeid kiiremini. Rääkides ühilduvusest, ühendatakse suurem osa väliseid kõvakettaid arvutiga USB abil, kuid ka siin on vahe sees. USB 2.0 sobib vaid väikeste dokumentide ülekandmiseks. USB 3.0 on aga eelkäijast kõvasti kiirem (andmesidekiirusega kuni 5Gbps) ning USB 3.1 pakub andmesidekiirust kuni 10Gps-i. Kogu maailm sinu taskus Kui sa kasutad välist kõvaketast vaid kodus, ei ole selle suurus ja välimus valiku langetamisel nii olulised. Kui aga teed tööd väljas, tasuks valida kergem kõvaketas, mis on piisavalt väike, et mahuks arvutikotti või taskusse ning ei võtaks liialt ruumi. Üks populaarsemaid õhukesi ja kergeid väliseid kõvakettaid on Samsung T5, mis on hämmastavalt võimas oma pisikese suuruse kohta. Põnevad lisad Ehkki maht, kiirus ning välimus on välise kõvaketta juures kõige olulisemad, pakuvad mõned tootjad ka väliste kõvaketaste juures põnevaid lisasid, mis muudavad nende kasutamise hõlpsamaks ja mugavamaks. Mõni väline kõvaketas ühildub näiteks WiFiga. Alati on hea teha enda arvutist varukoopia ning hoida endale olulisi dokumente, fotosid, filme ja mänge turvalises kohas, kust neid alati vajadusel võtta ja kasutada saad. Väiksemate dokumentide jaoks sobib hästi väike mälupulk, ent suuremate vajaduste puhul on vaja juba välist kõvaketast. Seda valides tasub mõelda enda vajadustele – mida on plaanis säilitada? Sellest sõltub maht, mida valida tasuks. Kui säilitad suuremaid andmeid, tasub vaadata ka kiirust, et liiga palju andmete üleslaadimist ootama ei peaks. Ning kui oled pidevas liikumises, las seda olla ka sinu väline kõvaketas – vali väike, aga võimas seade, mis mahub taskusse.