PLUS pakkumised hubase kodu loomiseks. Avastage oma lemmikbrändid >> 
Arvuti taga töötamine on nüüdisajal aina tavapärasem töö tegemise viis. Istudes töö tegemine, käed klaviatuuril ja pilk ekraanil tähendab aga seda, et meie keha on mitmeks tunniks päevas sunnitud suhteliselt liikumatusse positsiooni. Päevast päeva samas asendis olemine mõjub luu- ja lihaskonnale ning võib põhjustada vaevusi. Et neid probleeme ennetada, on arvutiga töötamisel oluline jälgida töökoha kujundust - see peab olema ergonoomiline ja kasutajale ohutu.
Inimesele soodsa töökeskkonna loomise eelduseks on õige kontorimööbel, valgustus, riist- ja tarkvara ning dokumendihoidja. Millele ergonoomilise kontorimööbli juures tähelepanu pöörata?
Õige paigutus
Optimaalselt sisustatud töökohas paiknevad enim kasutatavad esemed - tavaliselt tool, laud, arvuti, laualamp ja telefon - väljasirutatud käte haarde raadiuses ehk 20-30 cm, maksimaalselt 60 cm kaugusel. Selline paigutus ja kaugus aitab vähendada selga väänavaid liigutusi ja järske pööramisi. Ühtlasi tuleks need esemed panna nii, et istudes küündib lampi sisse lülitama, telefonitoru haarama ja arvutiga töötama ilma et, peaks selja tooli seljatoelt lahti tõmbama.
Kui ruumis on aken, siis see ei tohiks asuda kuvari või inimese selja taga. Arvutilaud tuleks sättida nii, et aken asub laua kõrval ja monitor on aknaga risti, kuid nii kuvar kui klaviatuur asetsevad otse istuja ees. Vastasel juhul koormab arvuti tagant või selja tagant kuvarile langev päevavalgus silmi ja tekitab ekraanile peegelduse, mis võimendab ekraani helendust.
Inimese silmade ja kuvari vahele peaks jääma vähemalt 50-70 sentimeetrit. Kuvar võib asuda istuja silmade kõrgusel, aga see võib ka paikneda 20-30 kraadi silmadest allpool, kuna just selline kaldenurk on silmadele kõige tervislikum.
Õige kõrgusega töölaud
Kuna lihaspingeid tekitab nii liiga madal kui ka liiga kõrge laud, peab arvutiga töötades olema võimalik kontorilaua kõrgust reguleerida. Abi ei ole seejuures ka tooli kõrguse muutmisest, sest see viib omakorda balansist välja istumisasendi. Optimaalse kõrgusega laua taga arvutiga töötades ei pea inimene laua kohale kummarduma ega tõstma klaviatuuri kasutamiseks käsi. Kui laual on klaviatuurisahtel, siis tuleb nii klaviatuur kui hiir panna samale tasapinnale.
Töölaua pinnaviimistlus peaks olema matt, et sellelt ei peegelduks lae- ega laualambi valgus ega ka arvuti ekraan. Laua alla peab jääma piisavalt ruumi, et inimene saaks tahtmise korral jalad välja sirutada. Hea lahendus on nurgaga kontorilaud, mis tagab selle, et laua all on ruumi nii jalgade sirutamiseks, jalamassaaži padjale kui jalatoele (mida vajavad lühikest kasvu inimesed).
Ergonoomiline kontoritool
Töötooli teevad kehale sõbralikuks õige kõrgus, selja anatoomilisi kõverusi järgiv seljatugi, tuge andev iste ja ergonoomilised käetoed. Keha toetav istumisasend on selline, kus inimese selg puutub täies pikkuses või vähemalt nimmepiirkonna ulatuses vastu tooli seljatuge, põlved on täisnurga alt kõverdatud ja toetuvad täistallaga maha ning käed naalduvad küünarnukist käetugedele. Pikemad inimesed (üle 185 cm) võivad mugavamaks istumiseks vajada ka peatuge. Mõlemad - nii selja- kui kaelatugi peavad olema reguleeritavad. Lühemad inimesed, kelle labajalad täielikult põrandani ei ulatu, võiksid laua alla panna kiikuva jalatoe, mis aitab liigeseid ja lihaseid liikumises hoides ennetada pikast istumisest tekkivat jalgade tursumist.
Kontoritool peab olema pööratav ja liikuv. See tähendab kindlasti viit ratast, mis võimaldavad tooliga laua taga liikuda ja pöörata töötaja selga koormamata. Nii istmes kui seljatoes peaks olema piisavalt paks kiht polstrit, et mööbliesemel oleks mugav pikka aega järjest istuda. Kuigi nahast kattega tooli on lihtsam hooldada, on kontoritööks siiski etem hingavast tekstiilist või võrkkangast tool.
