- Maastikuratas: mis on selle eripärad?
- Kuidas valida maastikuratast selle tüübi järgi?
- Parimad maastikurattad: millele valimisel tähelepanu pöörata?
Maastikuratas on tõeline adrenaliinilaks ja parim sõber inimestele, kellele meeldib õues aktiivselt aega veeta. Linna ümbrusega tutvumine, metsaradadel sõitmine, hingematvad looduslikud vaated - need on vaid mõned võimalused, mida maastikurattad pakuvad. Algajale maastikuratturile võib aga õige ratta valimine olla keeruline. Parimatel maastikuratastel on mitmesuguseid nüansse, mis võivad valijat kergesti segadusse ajada. Selle vältimiseks oleme koostanud juhendi, kuidas valida maastikuratast.

Maastikuratas: mis on selle eripärad?
See on jalgratas, mis on spetsiaalselt disainitud maastikul kasutamiseks. Mets, heinamaa, muda, mäed – parimad maastikurattad selliseid tingimusi ei karda. Iga mudel võib teisest olla väga erinev, kuid neid kõiki ühendavad mõned levinumad omadused: madal käik, ketaspidurid, laiad rehvid, lamedad käepidemed ja eriline amortide mehhanism. Just need omadused eristavad maastikurattaid tavalistest maanteeratastest ja võimaldavad kasutajal ületada kõik teel olevad takistused.
Kuidas valida maastikuratast selle tüübi järgi?
Uuenduslikud maastikurataste tootjad kujundavad tavaliselt iga mudeli konkreetset sõidustiili silmas pidades. Seega tuleks maastikuratast valides esmalt otsustada, kus ja kuidas sellega sõitma plaanid hakata. Maastikurattad jagunevad nelja põhitüübi järgi: cross-country ehk XC, matkaratas ehk trail ja mägiratas ehk mountain terrain bike (lühendatuna MTB). Lisaks veel viimase sportlikum enduro-variant, ning allamäge sõitude jaoks kohandatud dirt-jump jalgratas.
XC-maastikurattad jaoks sobivad eriti hästi pikkade vahemaade läbimiseks künklikel aladel. Nad suudavad säilitada piisavalt suurt kiirust soodsates tingimustes sõitmiseks. Sellised rattad sobivad aga pigem vastupidavuse spordivahendiks, mille eesmärk on läbida võimalikult pikki distantse, mitte sõita kiiresti. XC-jalgrattad on kerged ja loodud pikka aega pedaalimiseks. Sellistel ratastel on amordid tavaliselt paigutatud ette.

MTB - jalgrattad hõlbustavad mägedest üles sõitmist ja laskumist. Seda tüüpi rattad ei karda ebatasast maastikku. Neid saab kasutada metsikutel radadel seiklemiseks ja tasasel maastikul kulgemiseks. Sellise rattaga on meeldiv sõita, sest ei pea kartma ootamatusi ning seiklusrohketel päevadel läbi looduse kulgedes võid MTB-rattale kindel olla. Neil on valikus enamasti kas esimene või tagumine amort.

Maastikurattad, tuntud ka kui enduro, on sisuliselt MTB kahe amordiga variant. Selline ratas viib kogu MTB rattasõidukogemuse uuele tasemele. Looduslikest takistustest läbi sõitmise lihtsus muudab selle veelgi kiiremaks ja agressiivsemaks. Sellel jalgrattal võib olla konarlikul maastikul raskem toime tulla kui matkarattal, kuid järskude mägede ja nõlvade puhul pole seda tüüpi maastikurattaga võrreldav mitte miski. Enduro maastikuratastel on tavaliselt ka pehmendus nii ees kui taga.

Allamäge ehk dirt-jump jalgrattad, nagu nimigi ütleb on parim hüpete ja krossisõidu harrastajatele. Need on loodud võimalikult kiiresti erineva kalletega nõlvadelt laskuma . Adrenaliinilaksust ja kõrgetest lendudest puudu ei tule! Küll aga on nõlvale tagasi ronimine sellise rattaga üks paras treening. Dirt-jump jalgratastel on tavaliselt täisvedrustus ees ja taga.
Parimad maastikurattad: millele valimisel tähelepanu pöörata?
Ratta suurus
Ratastel on mitu erinevat suurust, mille vahel valida, et leida igale inimesele sobivaim variant. Selleks on vajalik teada tulevase juhi pikkust, raami suurust ja kõrgust ning velje läbimõõtu. Kuid isegi sellest ei pruugi piisata - iga jalgratas võib sellele istudes tunduda täiesti erinev. Seetõttu ei ole kindlasti soovitatav maastikuratast impulsiivselt osta. Maastikuratast on vaja kindlasti proovida: mitte ainult istuda, vaid ka sõita. Ainult nii on võimalik olla täiesti kindel, et just selle inimese jaoks on valitud maastikuratas parim.
Amordid ehk vedrustus
Maastikuratastel on tavaliselt üks kolmest amortide mehhanismi tüübist. Esivedrustus aitab vähendada jalgratta konstruktsiooni kogumassi (kuna taga pole amorte), muutes selle ülesmäge sõites efektiivseks. Täiskomplekt (kui amordid on paigaldatud nii ratta ette kui ka taha) neutraliseerib palju paremini põrutusi konarliku teekattega, kuid lisab rattale rohkem kaalu. Seetõttu võib ülesmäge ronimine nõuda veidi rohkem energiat ja pingutust. On ka ilma amortideta rattaid ja sel juhul asendatakse need tavaliselt laiade ja paksude rehvidega, mis maandavad endasse pinnasest tekkiva põrutuse.

Ratta läbimõõt
Erinevatelt tootjatelt võib olla saadaval erinevaid ratta läbimõõdu valikuid. Siiski peetakse maastikurataste standardiks 26-, 27.5- ja 29-tollise läbimõõduga rattaid. 26-tolliste ratastega peaks olema kergem teha järsemaid pöördeid ning rattad ise on samuti piisavalt kerged ja vastupidavad. Kuid need rattad ei ole väga mugavad konarlikel pindadel. 27.5-tolliste ratastega mudel reageerib paremini jalgratturi liigutustele, liigub kiiresti ja kasvatab kergelt suure kiiruse. 29-tollistel ratastel on parim haardumine pinnasega, mistõttu on lihtne ületada erinevaid looduslikke takistusi. Teisest küljest on neil ka kõige suurem kaal, nendega on kõige raskem manööverdada ja nad ei ole nii kiired.

Parimatel maastikuratastel on palju pakkuda: aktiivne välisport, lõbus vaba aja veetmine, hämmastav adrenaliiniallikas jne. Ometi tahavad mõned inimesed midagi nutikamat ja kaasaegsemat. Kui oled üks neist, siis sobib sulle paremini elektrijalgratas. Loe lähemalt ka selle kohta, kuidas elektrijalgratast valida.
Suvi on ühe kliki kaugusel! Uued tooted lisatud kuni -35%* PLUS liikmetele >>