
Põrandakatted peavad taluma paljutki: neist käiakse sadu kordi üle, nad peavad pidama vastu mööbli raskusele, rääkimata tolmuimejaga töötlemisest.
Ega asjata võrrelda kehva kohtlemist uksematiks olemisega - põrandakate peab kannatama paljutki, ent säilitama seejuures oma välimuse.
Mida käidavas kohas maha panna? Tahaks ju, et põrandariie ei kaotaks pehmust, ei muutuks narmendavaks ega topiliseks.
Mis on need kõige vastupidavamad materjalid?
Polüamiid, polüpropüleen ja polüester
Eluruumides on tavaliselt maas mõni kootud vaip. Vaiba lõimedest ehk kiududest sõltub materjali vastupidavus.
Kõige paremini peab ekspluatatsioonile vastu nailon ehk polüamiid. Seda materjali on soovitav kasutada paljukäidavail põrandail, näiteks avalikus asutuses või kaubanduskeskuses.
Nailon kannatab hästi mööbli raskust ja ühest kohast teise liigutamist ning see on ka kergesti hooldatav vaibamaterjal.
Üsna hästi kestavad ka polüpropüleenist ehk olefiinist vaibad. Polüpropüleenist põrandakattel võib julgelt massiivseid mööbliesemeid hoida - need ei kahjusta vaipa. Vastupidavuse näitajaks on seegi, et polüpropüleen ei võta plekke külge, ei kogu staatilist elektrit, niiskust ega hakka hallitama.
Polüester, mis katsudes on küll mõnusalt pehme, ei pea ajaproovile nii edukalt vastu.
Polüester on natuke “salakaval” materjal, kuna polüestrist vaiba värvid püsivad kaua kirkad, ent käigurajad tekivad kergesti ja need jäävadki sisse, rikkudes vaiba üldist väljanägemist. Ka hooldada on seda materjali keerulisem.
Vill
Naturaalse villavaiba kesktlikkusega on lood nii ja naa.
Kuigi villakiud on elastsed ja taastuvad hästi, ei taha nad pidevat hõõrdumist, muljumist ja ülekäimist. Kui aga villast kootud vaipa pruukida vähese käidavusega ruumis, peab see suurepäraselt vastu. Vastupidavuse tõstmiseks segatakse villakiude sageli polüamiidkiududega (80 protsenti villa, 20 protsenti polüamiidi).
Enam soojemat ja talla all mõnusamalt tunduvat põrandakatet annab otsida! Vill on ka antistaatiliste omadustega, summutab tõhusalt heli, hülgab hästi plekke ning on tulepüsiv.
Kamina, ahju või pliidi lähedal on villavaip oma tulekindluse tõttu kindlasti omal kohal.
Karusnahk
Naturaalne nahk on sobivates tingimustes tänuväärselt kestlik vaibamaterjal. Pargitud nahast vaip mõjub alati luksuslikult ning on äärmiselt soe ja nahasõbralik.
Karusnahast vaibad erinevad nii välimuselt, paksuselt kui mõõtmetelt. Kõik sõltub toorainest ehk millise looma nahast on vaipkate tehtud, töötlusest (pikem või lühem karv), värvist (toonitud või naturaalset värvi nahk) ja mustrist (iga nahamuster on ainulaadne).
Avalikesse, suure käidavusega ruumidesse karusnahkne vaip ei sobi, kuid koduses keskkonnas on tegemist tõeliselt kaua püsiva põrandakattematerjaliga.
Päris vanni kõrvale ei soovita lambanahka märjaks saamise ohu tõttu panna, kuid voodi või diivani ette sobib see ideaalselt.
Pidevat käimist talub lühikarvaline veisenahk kindlasti paremini kui koheva karvaga lamba- või alpakanahk, seega elutuppa on esimene paslikum valik.
Uksematid
Jalamati vastupidavuse määravad kaks asja: kas see on maas ruumis sees või õues, näiteks trepil, ning matist üle käivate inimeste hulk.
On ju selge, et avalikus kohas, näiteks koolimaja uksel, käiakse uksest sisse-välja sadu kordi päevas ja matt peab taluma nii pidevat jalgade pühkimist kui niiskust.
Seetõttu on oluline, et porimatt täidaks järgmiseid tingimusi: taluks pidevat koormust, erinevaid ilmastikutingimusi ja oleks piisavalt pikkade harjastega, et võtta vastu jalatsite küljest pori, sodi ja muud taolist.
Kõige universaalsem lahendus välisukse ette on harjastega plastikust uksematt. Selle õhuline struktuur juhib vee ja mustuse läbi mati ning mati alla jääv põrand saab hingata.
Esikus ja trepikojas peab hästi vastu polüamiidist pealispinna ja elastse nitriilkummist aluspõhjaga porimatt, mis on tuhmumis- ja värvikindel, ei tekita allergiat, on masinpestav ja sobib kasutamiseks põrandaküttega ruumides.