Ainult Tallinnas 25.11-22.12! Tasuta tarne* Omniva pakiautomaati! 
ALEhopp JÕULU-eri! SUPERHINNAD ja TASUTA** TARNE üle Eesti! 
Kamin muudab iga ruumi erilisemaks andes interjöörile juurde teatud annuse eksklusiivsust ja hubasust. See on ka mõnes mõttes investeering kinnisvarasse, sest selle olemasolu tõstab korteri või maja väärtust. Kamina paigaldamine võib küll olla päris suur rahaline kulu, kuid samas ei maksa unustada, et kaminasse investeeritud raha väärtus ajas kasvab. Kinnisvara müügi korral lisab kamin objektile unikaalsust ja võib saada kaalukeeleks, mis paneb potentsiaalse huvilise just selle korteri kasuks otsustama.
Kamina soetamine nõuab palju eeltööd, kaalumist ja kalkuleerimist. Alljärgnevalt toome ära mõned näpunäited, mida kamina valimisel silmas pidada.
Millest alustada?
Meie kliimas on inimeste esimeseks eelistuseks puuküttega kamin. Põlemisprotsessi käigus tekivad aga teatavasti põlemisgaasid, mis tuleb ohutult küttekoldest välja juhtida. Selleks on vaja korstent või korstna ehitamise võimalust. Eramajas on uue korstna ehitamise võimalikkus kindlasti kordi suurem kui kortermajas. Samas ei tähenda korsten tänapäeval alati kivist massiivset ehitist. Pakutakse ka erinevaid moodulkorstnaid, mille paigaldamine on kordi lihtsam ja vähem aeganõudvam. Olemasoleva korstna kasutamise võimaluse või uue korstna rajamise võimalikkuse osas tuleks kindlasti nõu pidada vastavat kutsetunnisust omava pottsepa, Päästeameti järelvalvespetsialistide ja kohaliku omavalitsuse ehitusspetsialistiga.
Küttekolde rajamine vajab ka dokumenteeritud kooskõlastust ja luba nii omavalitsuselt kui ka Päästeametilt. Et tegemist on kortermajaga, ei tohi kindlasti ära unustada korteriühistu juhatust, kes peab andma kirjaliku nõusoleku. Küttekolded peavad kajastuma ka hoone kasutusloas. Kasutusloata kinnisvara müümine on keeruline, sest sellise kinnisvara soetamisel pangad ostu üldjuhul ei finantseeri.
Kui olete kogu eelneva asjaajamise korstna kasutamise või uue korstna rajamiseks ära teinud ja on kindel, et elava tulega kaminat tohib korterisse paigaldada, siis võib asuda kamina valimise juurde. Tahkeküttega kamina rajamisel on kaks võimalust: kas osta poest valmistoode või lasta see ehitada pottsepal. Kindlasti tuleks jälgida kamina kaalu ja hoone ehituskonstruktsioonide kandevõimet - kortermaja elanikul ei ole mõtet planeerida koju massiivsest maakivist kaminat, kui see seab ohtu hoone lae- või põrandakonstruktsioonid.
Kes kamina paigaldab?
Kui kamina rajamine on võimalik, olete meelepärase mudeli välja valinud ja saanud vajalikud kooskõlastused, siis on veel paar nüanssi, millele peaks tähelepanu pöörama. Näiteks tuleb kindlasti meeles pidada, et küttekollet tohib paigaldada või ehitada ainult selleks pädev isik. Pädevusnõuetega saab tutvuda Päästeameti kodulehel kütteseadmeid käsitlevas osas.
Lisaks tasuks läbi mõelda, kus hakkate hoiustama kaminapuid (need peaks olema kuivad ja lihtsalt lageda taeva alla neid jätta ei tohiks), kuidas puhastate kaminat ja mil viisil käitlete tekkiva tuhka. Tuha puhul tuleb järgida tuleohutusnõudeid: tuhk peab olema koldest välja võtmise ajaks täielikult kustunud. Korterelamu keldris pole tuleohtliku materjali ladustamine üldjuhul lubatud, kuid kutsutatud ja pakendatud tuhka võib käidelda koos olmejäätmetega.
Elektri- või bioküttel kamin
Kui elava tulega kamina rajamine pole võimalik või te ei soovi läbi teha selle rajamisega kaasnevat kadalippu, siis on heaks alternatiiviks elektri või bioküttega töötav kamin. Need kaminad ei vaja korstent, nende põlemine on nii puhas, et põlemisjääke sisuliselt ei teki. Kuna mõlemad kaminad on pigem dekoratiivelemendid, kui sooja andvad kütteseadmed, siis mingeid kooskõlastusi nende paigaldamisel pole vaja. Meeles tuleb pidada vaid seda, et biokaminas põlemiseks kasutatav bioetanool tarvitab põlemiseks hapnikku, mistõttu ei tohiks seda väga väikesesse ruumi paigaldada. Ruum võiks olla minimaalselt paarkümmend ruutmeetrit suur ja hästi ventileeritud, et tagada pidev värske õhu juurdevool. Mingeid muid piiranguid elektri- või biokamina paigaldusel pole.
