kaminad

Kamin muudab iga ruumi erilisemaks andes interjöörile juurde teatud annuse eksklusiivsust ja hubasust. See on ka mõnes mõttes investeering kinnisvarasse, sest selle olemasolu tõstab korteri või maja väärtust. Kamina paigaldamine võib küll olla päris suur rahaline kulu, kuid samas ei maksa unustada, et kaminasse investeeritud raha väärtus ajas kasvab. Kinnisvara müügi korral lisab kamin objektile unikaalsust ja võib saada kaalukeeleks, mis paneb potentsiaalse huvilise just selle korteri kasuks otsustama.  Kamina soetamine nõuab palju eeltööd, kaalumist ja kalkuleerimist. Alljärgnevalt toome ära mõned näpunäited, mida kamina valimisel silmas pidada. Millest alustada? Meie kliimas on inimeste esimeseks eelistuseks puuküttega kamin. Põlemisprotsessi käigus tekivad aga teatavasti põlemisgaasid, mis tuleb ohutult küttekoldest välja juhtida. Selleks on vaja korstent või korstna ehitamise võimalust. Eramajas on uue korstna ehitamise võimalikkus kindlasti kordi suurem kui kortermajas. Samas ei tähenda korsten tänapäeval alati kivist massiivset ehitist. Pakutakse ka  erinevaid moodulkorstnaid, mille paigaldamine on kordi lihtsam ja vähem aeganõudvam. Olemasoleva korstna kasutamise võimaluse või uue korstna rajamise võimalikkuse osas tuleks kindlasti nõu pidada vastavat kutsetunnisust omava pottsepa, Päästeameti järelvalvespetsialistide ja kohaliku omavalitsuse ehitusspetsialistiga.  Küttekolde rajamine vajab ka dokumenteeritud kooskõlastust ja luba nii omavalitsuselt kui ka Päästeametilt. Et tegemist on kortermajaga, ei tohi kindlasti ära unustada korteriühistu juhatust, kes peab andma kirjaliku nõusoleku. Küttekolded peavad kajastuma ka hoone kasutusloas. Kasutusloata kinnisvara müümine on keeruline, sest sellise kinnisvara soetamisel pangad ostu üldjuhul ei finantseeri.  Kui olete kogu eelneva asjaajamise korstna kasutamise või uue korstna rajamiseks ära teinud ja on kindel, et elava tulega kaminat tohib korterisse paigaldada, siis võib asuda kamina valimise juurde. Tahkeküttega kamina rajamisel on kaks võimalust: kas osta poest valmistoode või lasta see ehitada pottsepal. Kindlasti tuleks jälgida kamina kaalu ja hoone ehituskonstruktsioonide kandevõimet - kortermaja elanikul ei ole mõtet planeerida koju massiivsest maakivist kaminat, kui see seab ohtu hoone lae- või põrandakonstruktsioonid. Kes kamina paigaldab? Kui kamina rajamine on võimalik, olete meelepärase mudeli välja valinud ja saanud vajalikud kooskõlastused, siis on veel paar nüanssi, millele peaks tähelepanu pöörama. Näiteks tuleb kindlasti meeles pidada, et küttekollet tohib paigaldada või ehitada ainult selleks pädev isik. Pädevusnõuetega saab tutvuda Päästeameti kodulehel kütteseadmeid käsitlevas osas.  Lisaks tasuks läbi mõelda, kus hakkate hoiustama kaminapuid (need peaks olema kuivad ja lihtsalt lageda taeva alla neid jätta ei tohiks), kuidas puhastate kaminat ja mil viisil käitlete tekkiva tuhka. Tuha puhul tuleb järgida tuleohutusnõudeid: tuhk peab olema koldest välja võtmise ajaks täielikult kustunud. Korterelamu keldris pole tuleohtliku materjali ladustamine üldjuhul lubatud, kuid kutsutatud ja pakendatud tuhka võib käidelda koos olmejäätmetega.  Elektri- või bioküttel kamin Kui elava tulega kamina rajamine pole võimalik või te ei soovi läbi teha selle rajamisega kaasnevat kadalippu, siis on heaks alternatiiviks elektri või bioküttega töötav kamin. Need kaminad ei vaja korstent, nende põlemine on nii puhas, et põlemisjääke sisuliselt ei teki. Kuna mõlemad kaminad on pigem dekoratiivelemendid, kui sooja andvad kütteseadmed, siis mingeid kooskõlastusi nende paigaldamisel pole vaja. Meeles tuleb pidada vaid seda, et biokaminas põlemiseks kasutatav bioetanool tarvitab põlemiseks hapnikku, mistõttu ei tohiks seda väga väikesesse ruumi paigaldada. Ruum võiks olla minimaalselt paarkümmend ruutmeetrit suur ja hästi ventileeritud, et tagada pidev värske õhu juurdevool.  Mingeid muid piiranguid elektri- või biokamina paigaldusel pole.

Kaminat planeerides on mõistlik vaadata esimese asjana üle oma rahalised võimalused, sest kamina ehitamine või siis valmiskamina paigaldus võivad olla üpris kulukad. Teiseks tuleks selgitada välja, millist kaminat saab üldse antud ruumi paigaldada. Teha kindlaks, kas on olemas korsten või selle rajamise võimalus ning kas hoone konstruktsioonid ja kandevõime kannatavad planeeritavat ehitust. Paralleelselt nende teemade lahendamisega tuleb mõelda enda jaoks selgeks, mis eesmärgil üldse kamin soetatakse: kas soovitakse kaminat kasutada põhilise või täiendava kütteallikana või on pigem tegu sisekujundusliku, hubasust ning meeleolu loova emotsionaalse elemendiga. Kaminaid on palju - need jagunevad erinevatesse kategooriatesse ja omakorda mitmetesse alamkategooriatesse. On näiteks korstnaga ja korstnata kaminad, millest mõlema alla kuulub veel mitmeid erinevaid kamina tüüpe. Korstna olemasolu või selle rajamise võimalikkus panebki paljuski paika kamina tüübi - kui põlemisgaase korstnasse juhtida ei saa, siis ei tule traditsiooniline puuküttega kamin kõne alla. Kui korstent pole, aga selle saaks teha, siis tuleb arvestada kopsaka väljaminekuga.  Tutvume nüüd lähemalt paari erineva kaminatüübiga. Õhkküttekamin  Populaarseimad õhkküttekaminad on valmistatud malmist või terasest. Need sobivad ideaalselt täiendavaks küttevõimaluseks hoonesse või ruumi, kus on juba põhiküte olemas. Õhkküttekaminaga on hea kütteperioodivälisel ajal aega-ajalt tuppa sooja lasta või siis talvel pakasega peamisele kütteallikale tuge pakkuda. Õhkküttekamin sobib hästi ka suvilasse, kus käiakse harva, aga kus on vahel vaja kiirelt sooja saada.  Õhkküttekamina miinusteks on suur temperatuuri kõikumine ja ruumi ebaühtlane kütmine. Kui tuli koldes kustub, jahtub tuba kiiresti maha, sest kaminal puudub mass soojuse akumuleerimiseks. Samas on õhkküttekamin dekoratiivne, sest läbi kamina klaasukse on tules praksuvad puud kenasti näha ja see loob interjööris hubase tunde.  Kaminahi  Kaminahi on nagu tavalise ahju väiksem vend, sest kaminahjul on võrreldes õhkküttekaminaga palju rohkem soojust salvestavat massi. Voolukivist või savist sooja säilitav osa annab soojust tuppa palju pikema aja jooksul ja ühtlasemalt, kui seda teeb õhkküttega kamin. Väiksemas elamises võib kaminahju kasutada ka põhilise kütteallikana. Nagu õhkküttekamin, täidab ka kaminahi elamises dekoratiivse sisustuselemendi rolli. Lahtise koldega kamin  Aastaid tagasi, kui kaminasüdamikud ei olnud veel Eesti turule jõudnud, rajati meil suvilatesse ja eramajadesse enamjaolt lahtise koldega kaminad. Sellist tüüpi kaminal on puhtalt ruumi ilmestav funktsioon. Ruumi kütmise ülesannet lahtise koldega kaminale tema madala kasuteguri tõttu panna ei saa. Lahtise kolde nõrgaks küljeks on ka tuleohutus, sest avatud koldest võib põlemise käigus välja lennata hõõguvaid osakesi. Seetõttu ei tohi lahtise koldega kaminat kunagi järelvalveta jätta.  Plussiks on selle kamina tüübi puhul visuaalne ja vahetu otsekontakt tulega - põlemislõhn ja -heli jõuavad takistamatult ruumi, luues õdusa ja koduse tunde. Ehtsa ja kunstliku leegiga kamin Korstnata kaminad võib liigitada kahte gruppi: päris tuleleegiga ja kunstliku leegiga kaminad. Ehtsa leegiga korstnata kaminad kasutavad põlemiseks biokütust, mis põleb sisuliselt täielikult ega tekita põlemisgaase. Bioküttega kaminat saab paigaldada igasse hästi ventileeritud ruumi. Bioküttekamin on puhtalt iluelement, selle küttevõime on pea nullilähedane. Selle miinuseks on biokütuse kõrge hind ja tuleohutus - bioküttega töötava kamina ümberminekul võib kergesti puhkeda tulekahju. Seega on väga oluline, et kamin oleks paigutatud stabiilsele ja tasasele pinnale. Kunstliku leegiga elektrikamin imiteerib elavat tuld. Elektriliselt kaminalt saadav hubasustunne pole võrreldav päris tulega kaminalt saadavaga. Küll aga on elektrikaminal olemas küttevõime ja sõltuvalt võimsusest suudab kamin panustada ruumi täiendava kütteallikana. Elektrikamina paigaldus ei nõua peale elektriühenduse muid täiendavaid tingimusi,  tuleohutuse seisukohast on elektrikamin võrreldav elektriradiaatoriga.

Ei ole midagi mõnusamat, kui lesida kaminatule valgel diivanil ja rüübata kuuma teed. Külmal ja pimedal aastaajal on see suisa teraapiline viis lõõgastuda! Kui kodu ehitades või sellele värskenduskuuri tehes tuleb idee paigaldada elamisse kamin, peab mõtlema selgeks, millist kaminat soovitakse ning mis erinevat tüüpi kaminatega kaasneb.   Puuküttega kamina plussid Kui koduomanik kaalub kamina soetamist, siis kipub esimene eelistus olema traditsiooniline puuküttega kamin. Puuküttega kamina suurim eelis on “see miski”, mida ei saa rahas mõõta: see on eeskätt emotsionaalne laeng, mille annab elava tule vaatamine. Praksuvate puudega tulekolle loob hubasust ja muudab iga kodu soojaks ning kutsuvaks kohaks, kuid lisaks soojale tundele südames, toob puuküttega kamin elamisse ka reaalselt mõõdetavat soojust. Külmal talvel on rahaliselt mõistlik kasutada kaminat täiendava kütteallikana. Kamin ei akumuleeri küll nii palju soojust nagu ahi, aga kamina eeliseks on võime sisuliselt kohe pärast tule süütamist hakata ruumi kütma.  Puuküttega kaminate valik on väga lai: on eraldiseisvad, sisseehitatud, avatud ja kinnise küttekoldega kaminad. Igaüks leiab endale sobiva ja kui on soovi, siis saab lasta pottsepal endale täiesti ainulaadse kamina valmistada. Puuküttega kamina miinused Puukütte kamina puuduseks on selle paigaldamise ja soetamisega seotud kulud. Põlemisprotsess eeldab korstna olemasolu ja kui seda pole, siis võib nullist uue korstna ehitamine või paigaldus osutuda väga kulukaks. Lisaks võib olla ehituslike konstruktsioonilisi piiranguid ja päris igas ruumis ei pruugi kamina-korstna ehitamise võimalust ollagi. Tahkeküttega kamina paigaldamine vajab kooskõlastust kohaliku omavalitsuse ja Päästeametiga ning selle olemasolu peab kajastuma hoone kasutusloas. Mainimata ei saa jätta sedagi, et puuküttega kaminad panevad ruumis õhu ringlema ja see omakorda tekitab palju tolmu. Mõelda tuleb ka kaminapuude hoiustamisele - igas kodus ei tarvitse halgudele ruumi olla. Tegelemist on puuküttega kaminaga üksjagu, sest põlemisest tekkiv tuhk vajab käitlust ja kamin puhastamist. Elektrilise kamina plussid Kui majja või korterisse ei saa traditsioonilist puukütte kaminat ehitada, siis on lahenduseks elektrikamin. Üldjuhul ei nõua elektrikamina paigaldamine suuri ümberehitustöid. Kuna elektrikamin ei vaja korstnalõõri, saab selle panna sisuliselt igasse ruumi, kus on olemas kamina tööks sobilik elektriühendus. Elektrikamin paigaldamine ja kasutamine ei vaja ka kooskõlastust Päästeametilt ega kohalikult omavalitsuselt.  Kuna elektrikaminad on mõõtudelt suhteliselt kompaktsed, siis sobivad nad eriti hästi väikestesse ruumidesse. Plussiks on seegi, et elektrikaminad on puuküttel kaminatest oluliselt soodsamad, samas on erineva disainiga elektriliste kaminate valik pea sama rikkalik, kui puuküttega kaminatel.  Elektrikamina kasutamine on ülimalt lihtne - lülita kamin sisse ja kõik! Kamina antava soojuse hulka saab ise kontrollida lülitades küttekolde väiksemale võimsusele või üldse välja. Ei pea muret tuha koristamise ega kaminapuudega.  Elektrikamina puudused Elektrikamina suurimaks miinuseks on elava tule puudumine: elektrikamin ei paku puude põlemisega kaasnevat lõhna, helisid ega rahustavat tunnet. Puukaminaga seotud tegevused - olgugi, et vahel tüütud - loovad erilise emotsionaalse väärtuse, millest elektrikamina puhul veidi vajaka jääb. Elektrikamin on paljude jaoks liiga steriilne. See ei loo seda atmosfääri, mille annab elav tuli.  Teiseks suuremaks puuduseks on elektrikamina mõju elektriarvele. Kuigi elektrikamina soetamine ja paigaldus on odav, aga selle kasutamine on üsna kulukas. Elektrikaminat ruumi ainsa kütteallikana kasutada pole kõige ökonoomsem. Elektrikaminate võimsus on enamasti paari tuhande vati juures, selle pidev sees hoidmine muutub ajapikku rahakotile üsna kurnavaks.

Tõenäoliselt nõustuvad kõik, et kamin annab majale lisaks soojusele ka hubasuse. Valimisel võib siiski tekkida mitmeid küsimusi, üks peamisi: mida valida, kas pliiti, kaminat või kaminasüdamikku? Seekord tahaksime rohkem rääkida kaminasüdamikest. Mis need on ja kuidas erinevad malmist, terast ja vett sisaldavad südamikud - rohkem artiklis.  Mis on kaminasüdamik? See on ristkülikukujulise või ruudukujulise kamina osa, mis on lisaks ümbritsetud kuumuskindlate materjalidega ja kaunistatud valitud viimistlusega. Tavaliselt on turul saadaval terasest, malmist või veeküttega südamikud. Valik sõltub sellest, milliseid funktsioone kaminast soovite. Kas see on lihtsalt ilus sisustusdetail, mida kasutate ainult majale täiendava hubasuse andmiseks või kütab kamin ka ruume? Arutleme iga tüübi üle üksikasjalikumalt.  Malmist südamik. Oma erakordse tugevuse ja vastupidavuse tõttu kasutatakse malmi sageli kaminates ruumide kütmiseks. Selle südamiku sisemus koosneb eraldi, lahtistest osadest. Kuumutamisel on neil ruumi laieneda, nii et südamik on purunemise eest kaitstud. Malmist südamikel on tavaliselt sekundaarne põlemine, nii et need mitte ainult ei eralda, vaid ka hoiavad soojust.  Terasest südamik. Kuna sellel pole sama vastupidavust kui malmist südamikel, kasutatakse seda kõige sagedamini dekoratiivkaminate jaoks. Seest on tavaliselt vooderdatud hästi peegeldavate šamott plaatidega, mis kaitsevad kapslit ülekuumenemise ja pragunemise eest. Vale kasutamine, näiteks niiskete küttepuude kasutamine või liiga kaua kuumutamine, võib südamikku deformeerida. Nõuetekohase hoolduse korral võib terasest südamik kesta sama kaua kui malmist.  Südamik veemahutiga. Tugev ja kauakestev südamik, mis suudab mitte ainult ruumi soojendada, vaid sobib ka sooja vee valmistamiseks. Südamik suudab kogu ruumi ühtlaselt jaotada soojust, kuid selle paigaldamine on palju keerulisem kui malmist või terasest. Enne ostmist tasub nõu pidada spetsialistiga, kes hindab, kui palju see maksaks ja kui kaua sellise südamiku paigaldamine aega võtab. Teine eelis on see, et seda tüüpi südamikud eraldavad rohkem soojust, tarbides samal ajal vähem kütust. Mida tuleks valimisel jälgida? Oleme välja toonud 3 peamist asja, millele peaksite kaminasüdamike valimisel tähelepanu pöörama: 1. Eesmärk. Otsustage, millist kaminat täpselt soovite. Maja soojendamiseks või lihtsalt hubase õhkkonna loomiseks. 2. Võimsus. Lõppude lõpuks ei taha te kamina süütamisel oma kodu aknaid avada, sest teil on lihtsalt liiga palav. Või vastupidi, kui valite kodu kütmiseks kamina, mille võimsusest ei piisa ja maja jääks endiselt jahedaks. Kuigi on olemas erinevaid valemeid, mis võimaldavad teil arvutada vajaliku võimsuse, on siiski kõige parem pöörduda pädeva spetsialisti poole.  3. Disain. Mõistame, et soovite esteetilise väljanägemisega kaminat, kuid ükskõik kui ilus on valitud disain, on see väärtusetu, kui kamin ei täida oma funktsiooni. Meeldiva viimistluse valimisel arvestage alati kõigepealt funktsionaalsusega ja alles siis langetage lõplik otsus.  Kui teil on valimisel rohkem küsimusi, pidage enne ostu sooritamist alati nõu spetsialistiga. Pärast kogu teie esitatud teabe hindamist suudab ta pakkuda teie koju parimat varianti.