
- Valamuga kapid sobivad väiksesse ja suurde kööki
- Järgi töökolmnurga põhimõtet
- Kappide kõrgus köögis loeb rohkem, kui arvad
Kööki astudes jääb reeglina esimeste hulgas silma ka see, millised köögikapid on valitud. Pole ka imestada – need võtavad enda alla kõige suurema pinna ning ulatuvad tihtipeale maast laeni. Seetõttu kaalutakse köögikomplektile lisaks kappide valikul väga palju just kappide värvi ja stiili. Variante on tõeliselt palju ning iga päevaga tuleb neid juurde. Valikut aitab lihtsustada see, kui teate, mida täpsemalt soovitakse, mis on prioriteediks ning mis on ka kasulik.
Mõtleme näiteks klaasist ustega kappidele, mis on küll kaunid, kuid klaas võib kergelt katki minna ning selle puhastamine võtab üksjagu aega. Kivist töötasapind annab köögile luksusliku väljanägemise, ent see on raske (vajab toekamaid aluskappe) ja kallis materjal. Erkrohelised kapid näevad algul väga head välja, kuid mõne aja pärast võib värv ära tüüdata ja neid on raske ülejäänud disainiga kokku sobitada.
Võimalik, et just nendel põhjustel on äärmiselt levinud puiduimitatsiooniga kapid, mis sobivad probleemideta ka muu disainiga ja mille soetamine ei jäta rahakotti suurt auku.
Valamuga kapid sobivad väiksesse ja suurde kööki
Valamuga kapp on vajalik igas köögis. Küsimust tekitab pigem see, kuhu valamu köögis paigutada – kas tööpinna sisse? Eraldi kapile? Igal juhul veetorude lähedale.
Järgi töökolmnurga põhimõtet
Kuldne reegel on töökolmnurga põhimõtte järgimine. Kolmnurga moodustavad külmkapp, valamu ja pliit ning ideaalses paigutuses jääb köögikapp valamuga külmkapi ning pliidi vahele. Seda põhimõtet saab järgida nii suuremas kui väiksemas ruumis ja see on üks kindlamaid viise, et garanteerida mugav töökäik.
Teine põhimõte, mida nii paigutamisel kui ka kööki kapi valimisel silmas pidada, on see, et mõlemale poole jääks vähemalt 15-20cm vaba ruumi. Õige vahe muudab nõudepesemise ning üleüldise kraanikausi kasutamise tunduvalt mugavamaks. See muidugi tähendab, et valamu ostmisel on vaja jälgida selle laiust ning olemasolevat ruumi.
Kui suur kraanikauss mahub nibin-nabin ära, tasuks valida ehk veidike kitsam lahendus, mida on pikas plaanis mugavam kasutada. Ilus välimus on köögi juures üks asi, kuid ergonoomiline disain on teine ning tihtipeale isegi tähtsam asi, millele tähelepanu pöörata.
Kappide kõrgus köögis loeb rohkem, kui arvad
Köögikappide valimist aitab lihtsustada ka üleüldine oma vajadustele ja harjumustele mõtlemine.
|
Õnneks on kappidest ja lahendustest Kaup24-s saadaval väga suur valik, millest leiab igal juhul sobivate mõõtmete ja võimalustega kapid. Kusjuures, mitte ainult kööki!
Alumiste kappide ning üleüldiselt töötasapinna keskmiseks kõrguseks on 90 cm. Selleks et vältida küürutamist või ebamugavat asendit, tuleb arvestada köögi kasutaja pikkusega. Lühemate inimeste jaoks oleks mugavam 80-90 cm kõrgune tööpind, samas kui pikemad inimesed eelistaksid tõenäoliselt 95 või isegi kõrgemat varianti. Kui peres on väga erineva pikkusega liikmed, tuleb leida kuldne keskmine.
Ülemiste ja alumiste kappide vaheks soovitatakse reeglina jätta minimaalselt 60 cm. See jätab piisavalt toimetamisruumi ja ei pea muretsema pea äralöömise pärast. Samal ajal ei ole ülemised kapid liialt kõrgel. Olenevalt kasutajate soovidest ja võimalustest võib vahe olla ka 50 cm või 70 cm. Paigutamisel tuleb jälle arvestada kasutajate pikkusega. Kui peamine kasutaja on lühemat kasvu, on kõrgele paigutatud kappidest väga raske tihedalt kasutatavaid asju kätte saada.
Ülemiste kappide tavaline sügavus on 35 cm, mis vähendab veelgi võimalust, et keegi möödaminnes pea ära lööb. Lisaks on ka asjade kättesaamine lihtsam, kui kapp on kitsam. Samas ei tohiks kappe ka liiga kitsaks teha, sest 30 cm kapid ei mahuta suuremaid esemeid.
Alumiste kappide sügavuseks võib arvestada 60 cm. Disainist sõltuvalt võivad paremini sobida kitsamad või laiemad, ent liiga sügavast köögikapist on asjade kättesaamine jällegi keerukam.