kalastamine

Kui olete sel aastal otsustanud veeta rohkem aega kalastamiseks ning soovite kiidelda oma saagiga või minna harrastuskalapüügilt üle professionaalsele püügile, siis tasub endale soetada kajalood, mille abil on võimalik uurida veesügavusi ja avastada kõige kalarikkamad paigad. Mis on kajalood ja kuidas see töötab? Kajalood või sonar toetab GPS- või Wi-Fi-ühendust, mis saadab andmeid nutitelefoni, arvutisse või seadmesse endasse integreeritud LCD-ekraanile. Nii on nende abiga võimalik jälgida veealuseid objekte, uurida veekogu põhja, avastada kalapüügikohti ja neid päästa. Kaasaegne kajalood sobib igat tüüpi kalapüügiks – kaldalt, paadilt ja isegi jääpüügiks. Nii et seade sobib suurepäraselt nii professionaalidele kui ka amatööridele. Kajaloode saab kasutada ka ekstreemsetes püügitingimustes. Kajaloodid uurivad vett ultrahelilaineid saates. Nii tuvastatakse vees olevad objektid, sealhulgas kalad. Kajaloodid on võimelised mõõtma põhja sügavust ja kõvadust, tuvastama ümbritsevaid esemeid. Seadme signaal liigub koonuse kujul, mis võimaldab sellel üha enam laieneda. Seetõttu tuleks seadme näitude hindamisel pöörata tähelepanu sügavusele, kuna tuvastatud kalad või taimed on teatud raadiuses, mis tähendab, et nad ei pruugi tingimata olla seadme all. Kajaloodi kasutamisel kalapüügiks tuleks kõigepealt uurida veekogu üldiselt, seega tasub alustada sügavast, teisisõnu lainurk-uuringust. See annab teile kõige täpsema hinnangu põhja kohta, aitab leida kohad, kus kalad üldiselt paiknevad, ja määrata seejärel nende täpne asukoht. Muidugi on eriti lõbus kala püüda, kui teate, et kala on täpselt õnge all. Tundmatus kohas kalastades ja selle ümbrust uurides saate teada, kas vees kala üldse leidub ning hinnata, kas vees on taimestikku, mis võib teie kalapüügivahendeid kahjustada – langenud puuoksad, suured kõrrelised, kivid jms. Seega, kui olete kajaloodi suhtes skeptiline, sest kalapüük on õnne küsimus, tasub seadet omada pelgalt sellepärast, et mitte oma kalastustarbeid kahjustada. Parima kajaloodi valimine Kajalood pole küll odav seade. Parim kajalood maksab mitusada või isegi tuhat eurot, kuid oma funktsionaalsusega rahuldab see ka professionaali vajadused. Kajasignaalide tootjaid on mitu, kes pakuvad tarbijatele erineva spetsifikatsiooniga seadmeid. Allpool käsitleme mitmeid mudeleid, mis aitavad teil paremini mõista seadmete võimalusi. Leedu ettevõte Deeper toodab kaasaskantavat valatud hüdrolokaatorit, mis sobib nii harrastajatele kui ka professionaalsetele õngitsejatele. Tootja pakub nelja erineva sonari vahel valikut: Deeper Fishfinder Start See sobib algajatele õngitsejatele või harrastajatele. Seda kajaloodi saab skannida 50 meetri sügavusele ja visata 50 meetrini ning teave saadetakse teie seadmesse WiFi kaudu. Sonar kaalub vaid 60 grammi, nii et seadme kasutamisel ei pea te muretsema tamiili katkemise pärast. Iga skannimine salvestatakse automaatselt, et saaksite tulemusi hiljem vaadata. Deeper Smart Sonar PRO või PRO+ Kogenud kalameestel või professionaalidel soovitatakse valida nende kahe kiirega skaneerimisnurkadega mudelite vahel. See kajalood sobib jääpüügiks, kaldapüügiks, paadiga sõitmiseks ning mujal. Seadme ja mobiilseadme võimalik kaugus on kuni 100 meetrit ja uuritav sügavus 80 meetrit. Selle sonari abil saate piirata andmete ajalugu, määrata sügavust, temperatuuri, kala ja põhja parameetreid, on olemas jääpüügi režiim, reaalajas töötamine. Deeper Smart Sonar CHIRP+ See vastab kõige tähelepanelikumate kalameeste vajadustele – CHIRP-tehnoloogiat iseloomustab erakordse kvaliteediga eraldusvõime. Kolme kiirega skaneerimissagedused tagavad laitmatu täpsuse. Seadmel on integreeritud GPS ja Wi-Fi ühendus. Kui kalastate paadist, tasub tähelepanu pöörata Garmini kajaloodidele. Striker seeria kajaloodid pakuvad piiramatuid võimalusi – looge kaarte, märkige reisipunkte, uurige veekogu põhja, ümbritsevat taimestikku ja avastage kalade paiknemine eriti täpselt. Peamised erinevused Garmini kajaloodide vahel on veekogu uurimise töösagedused – traditsiooniline Garmin CHIRP emitter, mis skannib kala asukohta ja sügavust ning kuvab selle ekraanil. CHIRP-vaade võimaldab teil näha erinevaid üksikasju erinevatel sagedustel. CHIRP ClearVü™ – kasutatakse tavaliselt veealuste struktuuride jälgimiseks. See sagedus annab kõrgeima heleduse. CHIRP SideVü™ – külgvaade. See režiim võimaldab teil näha pilti külgedel. Garmin Striker Vivid 9sv Sellel kajaloodil on traditsiooniline Garmin CHIRP emitter ning ClearVü™ ja SideVü™ emitter. Paigaldatud on kaardistamisseadmed, mis võimaldavad luua ja säästa kuni 8000 km2 piirkonna kaardid. Seade töötab WiFi-ühendusega, mis võimaldab teil selle rakendusega siduda ja saada kogu vajaliku teabe. Garmin Striker Vivid 4cv Kajalood on varustatud Garmin CHIRP ja CHIRP ClearVü™ ekraaniga. Isegi ereda päikesevalguse korral näete 4-tollisel ekraanil kogu teavet täiuslikult. Tootja pakub ka valatud kajaloodi, mis võimaldab veekogu täpselt ja kiiresti kontrollida ning kalu tuvastada. Näiteks võimaldab Garmin Striker Cast kajalood uurida keskkonda 60 meetri raadiuses. Andmed on nutiseadmes nähtavad ja integreeritud GPS-iga mudel võimaldab teil luua oma kaarte (Garmin Striker Cast GPS). Nii saate lisada oma püügivahendite arsenali ajakohastamisel või täiendamisel ka kajalood loendisse. Valige seade vastavalt oma kalapüügiharjumustele, soovitud tulemusele ja muidugi eelarvele, mille saate endale lubada.

Iga kalamees võib kinnitada, et edukas kalapüük nõuab lisaks püügikohale ja headele oskustele ka häid kalapüügivahendeid. Nende mitmekesisus võib tekitada teinekord küsimusi, kuid kui võtate arvesse mõnda olulisemat nüanssi, leiate kindlasti väga lihtsalt just endale sobivaimad vahendid. Kõige olulisemad kalastustarbed Ehkki kaubanduses võib leida väga erinevaid püügivahendeid, tuleks alustada kõige olulisematest, ilma milleta pole kalapüük kindlasti võimalik. Igal vahendil on omad nüansid, millega võiksite kindlasti kursis olla. Õngeritv On ütlematagi selge, et just õngeritv on kõige olulisem kalapüügivahend, mistõttu tuleks seda valida äärmiselt hoolikalt. Kindlasti tasub arvestada järgmisega: Õngeridva pikkus ja kaal. Pikem ritv annab võimaluse sooritada pikemaid viskeid, kuid sellega manööverdamine on tunduvalt keerulisem. Kui olete algaja, tasub eelistada kergemaid ja lühemaid või vähemalt keskmisi mudeleid – nendega on esialgu hulga lihtsam hakkama saada. Püügiliik. Õngeridva spetsifikatsioonid võivad varieeruda olenevalt püügiliigist, mida kavatsete harrastada. Saadaval on ridvad kerimiseks, karpkala püüdmiseks, põhja-, ujuki- või talvepüügiks. Täpsemat infot leiate konkreetsete mudelite tootekirjeldustest, nii et peate vaid otsustama, milline kalapüük teile kõige paremini sobib. Samuti tasub kaaluda teleskoopvarda soetamist: hetkel üks populaarseimaid ja mitmekülgsemaid lahendusi. Materjal. Nõudlikumad kalurid valivad tavaliselt süsinikkiust või grafiidist ridvad, kuna need on jäigad, kerged ja äärmiselt vastupidavad. Teine populaarne valik on klaaskiud – seda tüüpi ridvad on raskemad, kuid piisavalt paindlikud ja vastupidavad. Tugevdatud plastikust õngeridvad üllatavad teid eriti soodsa hinnaga: kui käite kalal pigem harva või alles mõtlete, kuidas kalapüük võiks teile sobida, võite julgelt alustada just seda tüüpi ridvaga. Hoidja. Mugav ja oluline detail, mis hõlbustab oluliselt püügiprotsessi – kinnitades õnge õigesse asendisse, kulgeb kalapüük kordades mugavamalt. Rull Rulli valimisel on kõige olulisem arvestada nende suurusega, mis kõige paremini ridvale sobitub. Kui kasutate kerget ja painduvat ritva, siis sobib kõige paremini väike rull, kui ritv on raskem, siis vajate suuremat rulli. Tõsi, võite ka ilma rullita kala püüda – see meetod sobib eriti hästi varakevadel, kui kalad rühivad väga sageli kaldale lähemale, nii tuleb teil lihtsalt visata väga täpselt ja hästi. Tamiil Tamiili valimisel tuleks arvestada kolme peamise kriteeriumiga: Tüüp. Tamiilid võivad olla monokiust, fluorosüsinikust või punutud. Monokiud on elastne, äärmiselt libe ja hõljuv. Nendega võib püüda isegi suuremaid kalu. Soodsa hinna tõttu soovitatakse neid sageli algajatele. Fluorosüsivesinikust tamiil valitakse aga kerimiseks ja näiteks ahvenate või kammkarpide püüdmiseks. Seda tüüpi tamiil üllatab vastupidavusega ning päikese ja vee kindlusega. Punutud tamiilid valitakse eelkõige kerimiseks: need eristuvad eriti hea vastupidavuse poolest ning ei veni, nii ei juhtu söödaga midagi ka erinevate takistuste korral. Kandevõime. Iga tamiil peab vastu teatud raskusele. Kandevõime on alati näidatud tootekirjelduste kõrval, mistõttu peate lihtsalt teadma, milliseid kalu kavatsete püüda. Värv. Ideaalis võiks tamiil olla kala jaoks nähtamatu, seega tuleks eelistada võimalikult naturaalses toonis või isegi läbipaistvaid tamiile. Konksud Konksude valik sõltub sellest, millist laadi kalapüüki kavatsete harrastada ning millist kala soovite püüda. Näiteks vajavad väikesed kalad pika varrega ja umbes 14–18 suuruseid konkse, suurematele kaladele sobivad pigem lühikese varre ja suurema otsaga konksud, mille suurus on tähistatud 10–16. Samuti on oluline konksu materjal. Traadist konksud on kõige lihtsamad ja soodsamad, kuid neid tuleb üsna sageli välja vahetada. Kui konksud sisaldavad vanaadiumi, võite olla kindlad, et need on usaldusväärsed, kvaliteetsed, vastupidavad ja kerged. Samuti võite julgelt valida volframist konksud: need on väiksemad, neid on kergem loopida ja lihtsam kontrollida. Landid Pole saladus, et kalapüügi edukus sõltub suuresti ka valitud söödast – eristatakse järgmisi põhilisi tüüpe: Looduslikud söödad. Sööt, mis on osa kalade igapäevasest toidulauast – need äratavad kaladel lõhna ja maitsega isu. Ussid ja kärbsevastsed sobivad enamikele kalaliikidele, samas kui sääsevastseid eelistavad pigem väiksemad kalasordid. Pidage meeles, et elussööta saate kasutada vaid üks kord. Kummilandid. Kunstlike, korduvkasutatavate söötade puhul tasub kindlasti seda tüüpi sööta eelistada. Pehme kummist sööt sobib suurepäraselt suurte kalade, röövkalade ja väledate elukate peibutamiseks, kuna nende liikumine sarnaneb väga kerge saagiga. Voblerid. Üks populaarsemaid söödatüüpe, mille võib jagada alamliikideks. Ühte tüüpi voblerid sobivad paremini jõepüügiks, samas kui teist tüüpi voblerid valitakse pigem tiikidest või järvedest kala püüdmiseks. Võite valida ujuva või uppuva vobleri või omakorda pinnavee või sügavale sukelduva vobleri. Plekklandid. Seda tüüpi landid on veekogude osas üks mitmekülgsemaid: plekist lanti saab kasutada meres, järves, tiigis või jões. Siiski tuleks arvesse võtta ka konkreetseid kalaliike, ilmastikutingimusi ja isegi vee värvi. Näiteks häguse vee jaoks sobivad paremini kergelt läikivad ja tumedamad peibutised ning puhtas vees matid landid. Millega veel arvestada? Põhilisi püügivahendeid valides tuleks arvestada veel ka järgmiste aspektidega: Ilmastikutingimused. Sõltuvalt ilmastikutingimustest valitakse lisaks ülalpool käsitletud kalapüügivahenditele ka sobivad kalapüügiriided ja -jalanõud. Kalastusriided peavad igal aastaajal olema mugavad, funktsionaalsed ning kalameest niiskuse ja vihma eest kaitsma. Kui aga plaanite külmal aastaajal kalastama minna, tasub endale soetada termorõivad ning sooja pesu. Lisavarustuse mugav korraldamine. On siililegi selge, et kalapüük nõuab üsna suurt hulka püügivahendeid ja paljud neist on üsna väikesed – kui soovite segadust vältida, tasub mõelda, kus neid kõiki hoiustada. Selleks on spetsiaalsed kalapüügikastid, -korpused ja isegi kotid, nii et vastavalt vajadustele leiate hõlpsasti kõige sobivama. Lisamugavus. Kalapüügi veelgi sujuvamaks muutmiseks on soovitatav kaasa võtta nuga ja tangid ning kui kalastate talvel, vajate ka jääpuuri. Neile, kes soovivad veelgi rohkem meelelahutust, peaks meeldima kajalood: see aitab teil uurida veesügavusi ja võimaldab teil veelgi kiiremini avastada kõige kalarikkamaid kohti. Kalastamiseks on loodud veelgi enam sarnaseid võimalusi, mõelge, mis on teie jaoks olulised ja mida te reaalses elus ka kasutaksite. Valides endale kõik vajalikud kalastustarbed ja mõeldes kõige olulisematele nüanssidele, olete kalapüügiks ja kõigiks ees ootavateks väljakutseteks täielikult valmis. Ja siis on vaja ainult kannatlikkust – kui kalastamine teile tõesti meeldib, tulevad oskused aja jooksul!

Kevade algus on kalameeste jaoks tohutult tähtis aeg, kuna lõpuks peale pikka külma talve on õues soojem ja kala näkkab kõige paremini. Jõgede kaldad on paksult täis kalamehi-  mõni esmakordselt, mõni juba mitmendat aastat järjest. Kõigil neil on kindlasti erinev kalastusvarustus ja kindlasti mõjutab see ka kalapüügi edukust. Alljärgnevalt loetleme õngede materjale, et saaksite teada, millised neist on kalapüügiks soovituslikud ja kõige vastupidavamad. Vanasti olid õnged valmistatud bambusest või terasest, kuid enamik tänapäeva õnge vardaid on valmistatud grafiidist, klaaskiust või mõlema materjali kombinatsioonist. Need materjalid sisaldavad endas grafiiti, boori või isegi keraamilist lisandit. Ehkki need materjalid on väga erinevad, on kõigil kolmel oma plussid ja miinused. Järgnevalt kõigest täpsemalt. Grafiit Grafiidist õnged on saadaval erineva jäikusega, mida nimetatakse mooduliks - mõõdetud pinge mõõt, mis kulub materjali deformeerimiseks või painutamiseks. Mida suurem on moodul, seda jäigem on materjal, mis tähendab, et varraste tootjad saavad sama jäikuse saamiseks kasutada vähem materjali. Grafiit jätab õngele tundlikkuse, mis võimaldab teil kala paremini tuvastada ja kergemini veest välja tõmmata. Samuti on grafiidist õnged suurepärased peibutiste viskamiseks. Kuid aga spektri teises otsas on grafiidist õnged tänapäeval kõige kallimad valikud ja mõeldud rohkem kogenud kalastajale. Klaaskiud Klaaskiud on väga paindlik ja raskem kui grafiit, kuid ka vähem tundlik ja nõrgem. Varda otsa aeglane toimimine annab kaladele rohkem võimalusi sööt ära haarata, enne kui te selle kalast eemale tõmbate. Klaaskiust vardad sobivad ideaalselt algajatele õngitsejatele, kuna vardad on odavamad ja vastupidavamad kui grafiidi mudelid. Komposiit õnged Komposiit õngede kujunduses kasutatakse nii klaaskiudu, grafiiti kui ka teisi materjale. Komposiitide eeliste kombineerimine annab tulemuseks suurema tundlikkuse, vastupidavuse ja suure tugevusega õnge. See loob kena segu mõlema poole positiivsetest omadustest ja seega on komposiit sageli parim valik, kui otsite mitmekülgsust. Enamik komposiit vardaid langeb keskmise kiirusega tegevusvahemikku, mis tähendab, et need painduvad otsast vardani ühe kolmandiku ja poole vahel. Kui te pole kindlad varda tegevuses, saate seda alati üle kontrollida sildilt, mis on varda küljes. Mõned sildid märgistavad isegi milliseid raskusi õng kannatab, millised on sobivad peibutised ja millise püügitehnikaga saab õnge käsitleda. Õnged maksavad üldiselt rohkem kui tavalised klaaskiust õnged, kuid vähem kui grafiidist õnged.  Kokkuvõtteks on õnge valimine nagu riiete valik -  erinevatele maitsetele on erinevaid valikuid. Nii et varda valimine on peaaegu sama palju seotud isiklike eelistustega kui praktilisusega. Üheski kalastusolukorras ei pea tingimata olema õige ja vale valik. Õnge valimine algab vardast ning omakorda selle vastavus tehnikale. Samuti peate arvestama kala suuruse ja tugevusega, et õng esimestel kordadel ära ei murduks.Parim otsus, mis te teha saaksite on valida endale kvaliteetne õng, mille abil saab töö tehtud mugavalt.