.png)
Särav kevad! Uuenda, värskenda ja kujunda! + Tasuta tarne 
Diivanit ja tugitoole ei osteta uisapäisa, vaid pärast põhjalikku kaalumist, et ei oleks tarvidust neid paari aasta pärast uue vastu vahetada. On ju tegemist üsnagi hinnaliste mööbliesemetega, mille ostmisel tahame olla kindlad kauba kvaliteedis ja vastupidavuses.
Iga tootja kiidab oma tooteid, mis ei tee valikut sugugi kergemaks.
Tegelikult aitab nii sobiva pehme mööbli leidmisele kui selle töökindlusele kaasa õiges kohas kasutamine.
Laste ja lemmikloomaga pere elutuppa ning asutuse ooteruumi ei saa ju ühesugused mudelid passida - esimesel juhul peab diivan olema pehme, kõrge seljatoe ja kergesti puhastatava kattega, teisel juhul eeldaks pigem lakoonilist, madala seljatoe ja kõva istumisosaga nii-öelda pingi-tüüpi diivanit.
Toome ära mõned soovitused, mis aitavad hästi kestvaid diivani materjale ära tunda.
Tugev karkass
Pehme mööbli pikaealisusele paneb aluse tugev raamistik.
Diivanvoodi padjad ja kate on vahetatavad, aga katki läinud konstruktsiooni remonditakse tänapäeval harva. See on tülikas ja aeganõudev ettevõtmine.
Kui väikesed lapsed hüppavad tugitoolilt tugitoolile või kui terve pere isub korraga nurgadiivanil, peab mööbliese taluma järske lööke ja suurt raskust.
Pehme männipuit sellele pikalt vastu ei pea, nõndasamuti puitlaastplaat ja plastik.
Tugevast ja tihkest puidust, nagu pöök või kask, valmistatud vineerkarkass on märksa töökindlam.
Vahel miksivad tootjad kehvade (loe: odavamate) omadustega materjale kallimatega (loe: vastupidavamatega). Kui tugitooli istumis- ja seljaosa karkass on puitlaastplaadist ja ainult kinnituskohtades on tarvitusel vineer, siis ei ole sellist karkassi nii kauaks kui otsast otsani täispuidust või vineerist valmistatud raamistikku.
Metallkarkassiga pink-tüüpi diivanid peavad jõu- ja ajaproovile visalt vastu. Samas ei ole need pikaks istumiseks kuigi mugavad, mistõttu kasutatakse neid kohtades nagu oote- ja teenindussaalid ning esikud, kus pikalt ei istutagi.
Vedrustus ja pehmendus
Mööblimeistrid kasutavad diivanitele-tugitoolidele vetruvuse andmiseks pocket- või sik-sak-tüüpi vedrusid.
Pocket vedrudega ehk pakitud vedrusüsteemis on iga madratsivedru pakitud eraldi kangast taskusse.
Näiteks diivanvoodi ja nurgadiivani puhul on soovitav soetada just nimelt pocket vedrudega mudel. Taskuvedrud toetavad hästi täispikkuses lamavat keha. Keha survele ei allu kogu madratsi pind, vaid ainult see osa, millele langeb keharaskus.
Pakitud vedrudega diivanite puhul kasutatakse tavalisest poroloonist vetruvamat ja vastupidavamat HR- (High Resilence) porolooni.
Ka sik-sak vedrud on vastupidavad ja mugavad, aga seda viimast eeskätt just istudes. Lahtikäiv või täispikkuses magatav diivan tasub võtta ikka pocket vedrudega.
Sik-sak vedrud peavad olema hästi paigaldatud, et ei hakkaks aja möödudes karkassile suruma ning diivan ei hakka istuja liikumise peale “häält tegema”. Eriti kõrgest kvaliteedist kõneleb see, kui sik-sak vedrud on käsitsi seotud.
Patjade täiteks tarvitatakse erinevaid poroloone. Hinnalt kallim, entk ka kvaliteetsem on juba mainitud HR-poroloon, kuna see ei kaota aja möödudes oma vormi.
Alternatiiviks sobib mitme erineva porolooni kombineerimine, kus pealmine poroloonikiht on pehmem ja alumine tugevam, et hoida diivanipadja vormis.
Kattematerjal
Pehme mööbel kaetakse tänapäeval enamjaolt mõne sünteetilise kangaga. Kunstmaterjalid on vastupidavamad ja kergemini hooldatavad, kui näiteks naturaalsest villast valmistatud pealisriie.
On ka sünteetilise ja puuvilla või puuvilla ja lina seguga tekstiile, mis on ühtaegu kenad vaadata ja puudutada, ent on ka üsna kestlikud.
Teatud pehme mööbli kangaid on töödeldud mustust hülgava tehnoloogiaga, lisaks on neil hea kulumiskindlus.
Kuigi kunstnahk ei jää tänapäeval oma kvaliteedilt ja välimuselt ehtsale nahale oluliselt alla, on see siiski natuke kapriissem (ja odavam) materjal kui naturaalne nahk. Näiteks talub kunstnahk halvemini UV-kiirgust.
