muld

Toataimed on palju enamat kui pelgalt sisustusdetail. Lopsakad taimed on suurepärane võimalus tuua oma koju loodust ja rohelust. Nad aitavad õhku puhastada ning rõõmustavad meid oma kaunite õitega. Hästi valitud ja õigesti paigutatud lilled aitavad suisa stressi leevendada ja luua positiivset energiat. Paljud taimede kasvatajad isegi räägivad nendega! Loomulikult vajavad toataimed vähem või rohkem regulaarset hoolt. Üks tähtsamaid ja vältimatumaid ülesandeid on toataimede ümberistutamine. See võib tunduda keerulise ettevõtmisena, eriti neile, kes pole seda kunagi varem teinud. Tegelikkuses on see tunduvalt lihtsam ning sellest kohe juttu teemegi. Miks tuleb toataimi ümber istutada? Paljude jaoks on toataimed tõelised pereliikmed, eriti kui oled taime iseseisvalt lilleseemnest suureks ja uhkeks taimeks kasvatanud. Lilleseemnele tuleb anda palju armastust ja hoolt. Toataimede hooldamine hõlmab nende regulaarset kastmist ja piisava päikesevalguse tagamist – isegi kui see tähendab, et taime tuleb pidevalt ühest kohast teise liigutada.  Toataimed kasvavad väga ruttu ja mõnel juhul jääb lillepott taime jaoks väga ruttu kitsaks. Kui pott jääb lille jaoks väikseks, on sellel mitmeid negatiivseid tagajärgi. Esiteks on suurem tõenäosus, et taime ründavad erinevad haigused. Samuti ei ole taime juurel potis piisavalt ruumi, mis halvendab võimet mullast toitaineid vastu võtta. Selle tulemusel hakkab taim hääbuma – ilmuvad kolletunud või närtsinud lehed ja õied. Kui midagi ette ei võeta, on tagajärjeks taime surm. Seetõttu on toataimede ümberistutamine lihtsalt hädavajalik. Millal toataimi ümber istutada? Kui mõistad ümberistutamise olulisust, on järgmiseks sammuks tarvis otsustada, millal on selleks sobivaim aeg. Ei ole kindlat reeglit, millal taimi ümber istutada, kuid enamasti järgivad taimekasvatajad järgmisi samme. Toataimede kevadine ümberistutamine. Kevad on looduse üldine ärkamise ja õitsemise aeg, seega ei ole üllatav, et kevadine värvide ja lõhnade periood mõjutab ka toataimi. Kevadel ärkavad toataimede juured talveunest, muutuvad aktiivseks ja hakkavad uuesti kasvama, mistõttu on kevad toataimede ümberistutamiseks ideaalne aastaaeg. Suurem lillepott on taimele mugav, taim kohaneb sellega kiiresti ja selle tulemusel viskab kindlasti pikkust või rõõmustab meid õiteiluga. Iga-aastane toataimede ümberistutamine. On taimi, mis kasvavad väga aeglaselt ja neid ei ole vaja igal aastal ümber istutada, sest olemasolev pott on endiselt täiesti piisav. Paljudele toataimedele tuleb aga iga-aastane ümberistutamine kasuks, isegi kui nad ei vaja suuremat potti. Viimast ei ole isegi vaja asendada – ka mulla uuendamine on toataimede jaoks ääretult kasulik. See rikastab neid uute toitainetega, mis omakorda muudab taimed tugevamaks, kaunimaks ja tervemaks. Muide, selline iga-aastane ümberistutamine on suurepärane võimalus kontrollida taime juurte seisundit ja vajaduse korral kärpida mustaks tõmbunud või surnud juuri. Toataimede ümberistutamine, kui selleks on visuaalne vajadus. Teinekord on vaja tegutseda, sest taim annab ise nähtavaid signaale. Näiteks tasub muret tunda, kui taime lehed on muutunud kahvatuks, kui taime juured on läbi poti põhja väljaulatuvad, kui vesi ei imbu mulda või kui märkad, et taim pole pikka aega kasvanud. Need märgid annavad selgelt teada, et võib olla on aeg toataim ümber istutada ning loodetavasti ei ole selleks veel liiga hilja. Kuidas toataimi ümber istutada? Toataimede ümberistutamine võib esialgu tunduda keerulise ettevõtmisena, mille käigus võime taime kahjustada, kuid tegelikkuses ei ole seal midagi võimatut. Nii et kääri käised üles ja asu tööle. 1. Kasta taime paar päeva enne ümberistutamist. See annab taimele elujõudu ja kaitseb seda pärast ümberistutamist stressi eest. Niiske muld lihtsustab ka ümberistutamise protsessi, sest taime on lihtsam vanast potist eemaldada ja uude potti istutada. 2. Valmista tööpiirkond vahetult enne ümberistutamist ette. Taimede ümberistutamine on üsna mullane töö, mistõttu on soovitatav tööala millegagi katta. Nii sujub hilisem koristamine kiirelt ja muretult. Selleks aseta põrandale näiteks puhtad ajalehed. 3. Eemalda taim potist. Võta taime tüvest või põhivarrest ettevaatlikult kinni ja tõmba seda õrnalt, et taim potist välja tuleks. Kui see ei õnnestu, proovi väga ettevaatlikult noa või muu terava eseme abil muld poti servade küljest lahti saada. Korda protsessi, kuni taime potist kätte saad. 4. Kontrolli juurte seisundit. Kui näed kahjustusi, värvimuutusi või surnud juuri, eemalda need ettevaatlikult. 5. Lisa uue poti põhja värske muld. Ära kasuta selleks õuest kaevatud mulda. Kindlasti kasuta istutamisel spetsiaalset toataimedele mõeldud mulda, mida leiad paljudest müügikohtadest, nii füüsilistes kauplustes kui internetis. Toataimedele mõeldud muld on spetsiaalselt tasakaalustatud ja annab taimele vajalikke toitaineid ja rammu. 6. Aseta taim koos juurtega uude potti. Veendu, et taim seisab püsti ning kata kõik poti servad ja tühimikud mullaga. Seejärel kasta taime hoolega. 7. Kärbi kõik murdunud oksad, lehed ja õied. On loomulik, et toataime ümberistutamise käigus on mõni oks või leht murdunud. Eemalda kõik kahjustused ettevaatlikult. Ja see ongi kõik, mida vaja toataimede ümberistutamise kohta teada. Toataimede ümberistutamine peaks nüüd tunduma palju lihtsama ettevõtmisena. Kui sul on ka aed ning kasvatad lisaks toataimedele ka puid, põõsaid või köögivilju, tasub lugeda juhendit, mis räägib unistuste aja kujundamisest.

Multš on iga aedniku jaoks aastaringselt oluline abimees. Kevadel pärsib multš umbrohu kasvu ja aitab säilitada niiskust; suvel kaitseb see mulda kuumuse eest ja külmal ajal talvituvaid taimi, aidates kõigele lisaks vältida ka erosiooni. Seega peaks igale aednikule olema kasulik teada, mis on multš, milliseid multšitüüpe on olemas ja kuidas multšida. Sellest juhendist leiate multšimise kohta kogu vajaliku info. Mis on multš? Multš mõjutab suuresti taimede ilu, tervist ja tootlikkust. Kuid selle juures on oluline, et valiksid oma aeda sobivaima multškatte. Niisiis, mis üldse on multš? Lihtsustatult öeldes on see mis tahes materjal, mis katab mulla pinda. Multšiks võib olla sügisel langevate puude lehed või niidetud muru. Aianduses on multšiks näiteks puitlaastud, kõdunenud sõnnik, purustatud papp, kompost või isegi merevetikad. Multšimise head ökoloogilised ja jätkusuutlikud omadused on hiljuti ümber hinnatud. Aastakümneid oli see hinnaline materjal unarusse jäetud, sobivad toorained lihtsalt ära visatud ja asendatud keemiliste väetiste laialdase kasutamisega. Viimasel ajal on multš aga ääretult populaarne ja hinnatud. Õige valmistamise korral aitab multšimine toita mulla mikroorganisme kasulike toitainetega ning nende mikroobide saadused aitavad kaasa tervislikumale mullastruktuurile, mis omakorda loob taimede jaoks ideaalse keskkonna õitsemiseks ja kasvuks. Multši tüübid ja selle ettevalmistamine Aias saab kasutada erinevaid multšitüüpe. Raske öelda, milline neist parim, sest erinevale pinnasele sobivad erinevad omadused. Järgnevalt on esitatud laiem ülevaade kõige sagedamini kasutatavatest tüüpidest, nende kasulikkusest, eelistest ja puudustest ning valmistamismeetoditest. Väikesed oksad, puukoor, okkad. Lisaks oma tavapärastele omadustele takistab antud multšitüüp ka taimede liiga tihedat kasvu. See on kasulik, sest hilisemalt ei ole vaja (või on palju vähem vaeva) liiga tihedalt kasvanud köögiviljade ja muude taimede harvendamist. Peened oksad, eriti puukoor tuleb korralikult purustada, sest muidu võivad need kasvada üle seente ja muutuda mulla jaoks liiga happeliseks. Kuidas multšida okkaid, oksi ja koort? Väga lihtne! On vaja lihtsalt puiduhakkurit, mis hakib oksad, koore ja okkad korralikult ära. Puulehed. Kasutada võib ka aias maha kukkunud ja kokku riisutud lehti. Ka need tuleb purustada. Selleks sobib ideaalselt hakkur, kuid kui sul ei ole sellist masinat, piisab ka muruniidukist või trimmerist. Riisu lehed lihtsalt kuhjaks ja sõida muruniidukiga üle, mis peaks olema piisav, et lehed purustada. Lehed sisaldavad enamikke olulisi elemente, mis rikastavad mulda. Lehtede hulka võib lisada ka purustatud oksi ja koort. Üks lehtede puudusi on aga see, et kui need on liiga vesised, võivad need kokku kleepuda ja taoline multš mullast niiskust ja hapnikku imada, mis ei ole mullale hea. Seetõttu tuleks märgadest lehtedest multši valmistamist vältida. Niidetud muru. Regulaarselt niidetud muru saab samuti kasutada multši valmistamiseks. Multši on väga lihtne valmistada - lihtsalt kuivata muru päikese käes üks päev või kuni nädal. Nagu lehtede puhul, ei tohiks ka siin kasutada multšina märga muru. See häirib mulla hapniku omastamist. Samuti tuleks vältida muru, mida on pritsitud või muul viisil pestitsiidide ja muude kemikaalidega töödeldud. Kõik need võivad kanduda mulda ja seejärel taimedesse. Kompost. Kui kavatsed kasutada ise valmistatud komposti, peaksid veenduma, et see on piisavalt küps. Märk sellest, et kompost on kasutuskõlblik, on pigem tume, mullane mass, kui lihtsalt mädanenud jäätmed. Kui endal kompost puudub, saab seda soetada igast aianduspoest, sealhulgas Kaup24.ee-st. Hein. Kui sinu aias heina ei kasva, võib seda otsida lähimast talust või aianduspoodidest. Hein on suurepärane ja odav multš. Siiski on sellel veel üks väike puudus. Närilised armastavad heinamultši sees pesitseda ja tuul võib heinamultš üsna kergesti laiali puhuda. Ruumi loovusele. Multšimisest võib saada isegi loominguline tegevus. Mullasõbralikku multši saab valmistada väga erinevatest materjalidest: kakaokoored, kohvipaks, ajalehed, papp, maisitõlvikud jpm.  Multši eelised on vaieldamatud - see muudab sinu aia või köögiviljaplatsi viljakamaks kui kunagi varem! On tõsi, et multšimisest ei piisa ideaalse aia või köögiviljaaia jaoks, sest loomulikult on aias vaja teha veel palju muid vajalikke toiminguid ja askeldamist. Järgmises juhendis kirjutame, kuidas aias toimetamist võimalikult lihtsaks muuta.