elektri radiaatorid

Enamasti mõeldakse kütteseadmetele alles jahedate ilmade saabudes, mil kodu on muutunud külmaks ja ebameeldivaks. Parima radiaatori valikul võib tekkida mitmeid küsimusi. Õliradiaator või konvektsioon? Mille poolest on infrapunaküttekeha eriline? Kas valitud kütteseade on ruumi soojendamiseks piisavalt võimas? Nendele ja paljudele teistele küsimustele leiame üksikasjalikud vastused alljärgnevas artiklis. Mis on konvektsioonradiaator? Konvektsioonkütteseade on kütteseade, mida juhib konvektsioonivool, mis tsirkuleerib soojust läbi seadme korpuse ja selle kütteelemendi. Konvektsioonküttekehad kasutavad avatud, eriti kergeid kütteelemente. Jahe õhk juhitakse ruumi põrandalt, soojendatakse kokkupuutel kuumade osadega, misjärel tõuseb see loomulikult üles. Oluline on meeles pidada, et seda tüüpi radiaatoritel ei tohi midagi kuivatada. Konvektsioonküttekehade peamisteks eelisteks: Soojendab ruumi kiiresti; Lihtne paigaldada või spetsiaalsetele jalgadele asetada; Teisaldatavad kütteseadmed on piisavalt kerged, et neid mugavalt ühest ruumist teise liigutada; Enamikul konvektsioonküttekehadel on termostaadid, mille abil ruumi temperatuuri hõlpsalt reguleerida. Mis on õliradiaatorid? Õliradiaatorid sarnanevad vanemates kortermajades kasutusel olevate standardradiaatoritega. Õliradiaator võimaldab sooja õhku tsirkuleerida ja sel moel kogu ruumi ühtlaselt soojaks muuta. Seda tüüpi radiaatorites kuumeneb spetsiaalne silikoonmääre. Tänu taolisele täiteainele eraldab kütteseade keskkonda soojust aeglasemalt, mistõttu on radiaator soe isegi siis, kui see on vooluallikast lahti ühendatud. Üsna sageli võib tekkida õigustatud küsimus: kas õliradiaatorid on ohutud? Vastus on ühemõtteliselt – jah. Kütteseade ei kuumene kunagi liiga intensiivselt, nii ei saa te kõrvetada, isegi kui seda kogemata puudutate. Samuti võite seadmel riideid kuivatada. Õliradiaatorite peamisteks eelisteks on: See ei muutu liiga kuumaks, mistõttu ei teki põletusohtu. Sel põhjusel on see suurepärane valik väikeste lastega peredele; Elektrivõrgust lahti ühendatuna püsib õliradiaator veel mõnda aega soojana; Võimalik transportida ühest ruumist teise; Soodsamad kui kõik teised kütteseadmed; Omab temperatuuri kontrollimiseks mugavat termostaati; Mõnel mudelil on ülekuumenemise kaitse, mis muudab seadme eriti ohutuks; Sobilik suurte ruumide kütmiseks. Mis on infrapunaradiaatorid? Infrapuna küttekehasid peetakse kõige ökonoomsemateks. Seda tüüpi kütteseadmed töötavad inimeste ja esemete soojendamise põhimõttel, ega soojenda lihtsalt õhku. Infrapunaradiaatorid tekitavad energiakiiri, mis muunduvad soojuseks ainult objektide vastu põrgates. Üheks heaks infrapunaküttekeha näiteks on päike. Isegi külmal ent päikselisel päeval õues seistes tunneme jahedusest hoolimata päikese soojust. Infrapunaküttekeha eelised: Paigaldatakse või püstitatakse enamasti spetsiaalsetele jalgadele; Termostaat hoiab soovitud temperatuuri; Ökonoomne; Kiirgussoojus soojendab otse seinu, põrandaid ja lage; Infrapunakütteseade on eriti mugav kõrgete lagedega ruumides; Äärmiselt kompaktne ja kerge; Suurepärane täiendav ruumisoojendus; Sobib kasutamiseks isegi välistingimustes. Õliradiaator või konvektsioon? Konvektsiooni- ja õliradiaatorid on endiselt ühed populaarsemad kütteseadmed. Kumba eelistada? Õliradiaatori ja konvektsiooni peamine erinevus – nende tööpõhimõte. Nagu artikli alguses mainitud, on õliradiaatorites element, mis soojendab sisemist vedelikku. Tavaliselt on selleks termiline õli, mis ei põle, vaid kannab soojusenergiat edasi. See omakorda soojendab radiaatori pinda ja radiaator omakorda ruumi. Konvektsioonküttekehades kasutatakse kütteelemendiks harilikult takistustraati, keraamikat, termilist vedelikku või metallist elementi. Element toodab sooja õhku, mis radiaatorist väljub ja ruumi soojendab. Konvektsioonküttekehad soojenevad tavaliselt kiiremini, mistõttu soojeneb ka ruum kiiremini. Nii pea, kui aken avatakse või kütteseade välja lülitatakse, jahtub ruum aga ruttu maha. Õliradiaatorite soojenemine võtab kauem aega, kuid vooluvõrgust eemaldamisel hoiab kütteseade ruumi veel mõnda aega soojana. Kokkuvõtteks tahaksime välja tuua mõned funktsioonid, millele kütteseadet valides kindlasti tähelepanu pöörata. Kõigepealt uurige, mitme vatise kütteseadmega tegu. Mida rohkem vatte, seda võimsam seade ning seda soojem kodu. See kõik tähendab ka loomulikult suuremat voolutarbimist. Kindlasti ei tohiks unustada kontrollida selliseid funktsioone nagu: soojuse seadistamine (aitab reguleerida kuumuse taset), termostaat (võimaldab temperatuuri reguleerida, vähendades seega vajadusel soojusenergia tarbimist), ohutuslüliti olemasolu kütteseadme ümbermineku korral (see on eriti oluline, kui soetate sisseehitatud küttekehaga seadme). Kui te pole veel päris kindlasti otsustanud, milline kütteseade valida, võite valiku langetada ka elektriradiaatori kasuks, mis sobib suurepäraselt just väikestesse ruumidesse.

Me kõik soovime, et külmad aastaajad mööduksid võimalikult soojalt, mispärast tuleks investeerida majapidamisse ka vastav radiaator. Sellegipoolest vajavad nagu iga tehniline seade ka radiaatorid regulaarset hooldust. Jah, lugesid õigesti - radiaatorid vajavad tõesti aeg-ajalt hooldust. Loe lähemalt, kui kuidas ja kui tihti. Paigalda radiaator korrektselt Kui oled alles radiaatori soetanud, siis selle paigaldamine äärmiselt oluline, et selle eluiga püsiks. Radiaatori paigaldamisel on oluline kasutada seina- või põrandakandureid, õhutuskorki ja pimekorke. Lisaks on soovituslik muretseda radiaatorile ka sulgventiil. Kui soovid energiat säästa, on oluline paigaldada ka termostaat. Need tegevused aitavad tagada radiaatori pika eluea ning vajavad vaid ühekordset tegutsemist. Kontrolli vee liikumist Radiaatori paigaldamisel on ka oluline see, kuidas radiaatoris vesi liigub. Näiteks võidakse vahetada radiaator tarbevee ringi või vahetatakse küttesüsteemi küttevett, mis on korrosiooni aluseks. Samuti võib olla keskkütteradiaatori amortiseerumise põhjuseks ka suurem töörõhk. Sellepärast on oluline, et radiaatorisse saaks varustatud õige veemajandus. Veendu, et radiaator soojeneb korrektselt Kui radiaator järsku ei soojene või on ebaühtlaselt soe, võib olla probleemiallikaks nimetada mitmeid. Näiteks on Eesti vesi küllaltki lubjarikas, mispärast võib see tekitada radiaatoris ummistusi. Sellele probleemile aitab küttesüsteemi läbipesu, eelkõige tasub ennetada mudafiltrite puhastamine ja tagada korralik süsteem. Kui radiaator on vanem kui 15 aastat, ei pruugi ka see enam kahjuks aidata, mispärast siis tuleb juba see remontida või osta uus korralik keskkütteradiaator.  Kontrolli üle ventiilid Kui radiaator ei soojene, võib põhjuseks olla ka radiaatorisse sattunud õhk. See piirab küttevee ringlust. Selleks ava õhutusventiil. Kindlasti veendu, et ka radiaatori enda ventiil oleks alati avatud. Seda võiksid teha vähemalt kord aastas, kui mitte rohkem. Täpsemalt radiaatorite õhutamise kohta loe artiklist: Kuidas õhutada radiaatoreid?. Pööra tähelepanu radiaatori välimusele Eks ikka lähevad kõik asjad ajaga mustaks ja tolmuseks. Radiaatori pealispind on üldiselt värvitud pulbervärviga. Seda tohib vaid pesta lahjade pesuainetega, vastasel juhul võid kahjustada värvkatet. Sisemisi konvektiivpindu on võimalik puhastada pika varrega harjadega. Kui märkad värvis pragusi, võib asi olla radiaatori külmumises. Külmematel aegadel suurenda küttevee temperatuuri ja ringlust Külmadel aegadel võib juhtuda, et keldris torudes olev vesi jäätub ehk vee temperatuur langeb alla 0 kraadi. Siis külmub radiaatoris vesi, see tõstab omakorda radiaatori rõhku ning see võib muuta veekanalite kuju, värvi ühtlust, keeviste toimimist ja palju muudki. Kui vesi soojeneb, võib radiaator hakata lekkima, mis muudab selle kasutuskõlbmatuks. Seepärast ei tohiks sulgeda radiaatori sulgventiili, suurendada küttevee pealevoolu temperatuuri ja tsirkulatsiooni või lisada vette külmumiskindlaid aineid. Pööra tähelepanu ka katlale Alati ei pruugi vajada vaid radiaator hooldust, vaid ka katel ise. Õlikatelt tuleks vähemalt kord aastas puhastada ning pihustid ja tüüsid tuleks välja vahetada. Gaasikatelt ise hooldata ei tohi, kuid tuleks jälgida, et see ei lekiks. Maakütte puhul tuleks regulaarselt puhastada filtreid ning hoida silm peal vedelike tasemel. Seda kõike aitab tavaliselt teha spetsialist. Lase spetsialistil radiaator üle kontrollida Kui Sul on tekkinud keskkütteradiaatoriga veel muresid, mida eelnevalt antud nõuandeid ei paranda, tasub võtta ühendust santehniku või küttesüsteemi haldajaga. Tegelikult olekski soovituslik lasta spetsialistil vähemalt kord aastas radiaator üle vaadata, et vältida hilisemaid suuremaid kahjusid. Seda tuleks teha ka siis, kui küttesüsteemis puudub tsirkulatsioonipump, küttevee ringlemise suund on vale või termostaatventiil on umbes. Lõppkokkuvõttes on keskkütteradiaatori puhul kuldreegliks see, et seda tuleks kontrollida vähemalt kord aastas. Lihtsamaid märke võid jälgida ise, kuid põhjalikuma kontrolli teeb spetsialist. Keskkütte radiaatorit valides, võid nõu pidada spetsialistidega ja kuulata, mida nad soovitavad radiaatorite kasutamise juures jälgida.