Mida vanemaks, seda paremaks – aga ikkagi vanemaks

Endine supermodell ja multitalent Caroline de Maigret paljastab kõige elutervemas ja elujaatavamas võtmes kõiki neid erinevaid tundeid, hirme, kõhklusi ja kahtlusi, mis vananemisega kaasnevad ning samal ajal õpetab nägema selles ka ilu ja mõnu. Kummalisel moel leiad sellest raamatust iga naiseks olemise aspekti kohta peatüki. Olgu see siis suhted, välimus, tervis, lapsed, stiil – igaüks leiab siit midagi iseendale. Ja see kõik on esitletud mõnusalt eneseiroonilises võtmes ning raamat on täis naerutavat energiat. Samuti on südantsoojendav tõdeda ja kogeda, et meil kõigil on üsna sarnased hirmud, rõõmud ja soovid, ükskõik, millist elu ja millises riigis elame. Raamatus on ohtralt pilte ja illustratsioone, mis muudab lugemise veelgi nauditavamaks.

”See raamat ei ole kindlasti eneseabi- ega ellujäämisõpik, ilukirjanduski mitte, populaarteaduslikkustki on sel õige pisut, kui üldse. Ometi on see raamat lahe ja kohati naljakas, muhe, muretu, puhuti irooniline ja eneseirooniline, näpuotsaga sarkastilinegi”. Merle Randma, ajakirjanikust õpetaja ja õpetajast ajakirjanik.

„Caroline de Maigret juhib meid kartmatult otsejoones tumedana näivasse võserikku, kus ihu kraabivad ogad ja vitsad nimedega „keskeakriis“, „kortsud“, „kohtinguäpikramp“ ja nõnda edasi. Ja vaatamata neile kõigile – ja veel paljule muule –, edasi tulebki astuda. Noore hingega.“ Tiiu Suvi, ajakirjanik

Endine supermodell Caroline de Maigret, kellele igas vanuses naised alt üles vaatavad, on ka ise silmitsi kõikide muutuste, kõhkluste ja ebakindlustega, mida vananemine endaga kaasa toob. Ometi on selles väga palju ilusat, kui ise säilitada huumorimeel ja uudishimu maailma ja inimeste vastu. Kogu raamat on terav, naljakas, hoogne, irooniline ning samal ajal empaatiline ja soe. Evelin Võigemast, näitleja

Väljavõte raamatust:
Nii et siin me siis nüüd oleme oma erinevate vanustega: üks, mis on sulle sündides kaasa antud, ja teine, mis tuleneb sinu emotsioonidest. Üks, mis on meile looduse poolt peale surutud, ja teine, mida me ise enda vanuseks loeme. Küsimus „Kui vana sa oled?“ ei tähenda, et sellele on ainult üks lõplik vastus. Vanus on nagu riided, mida vahetame, nagu tujud, mis tulevad ja lähevad. Just sellepärast saame end tunda sama vanalt eri põlvkondade esindajatega – sõprus ei küsi vanust. Sa ei ole sama vana kui su veresooned. Sa oled nii vana, kui vanad on sinu hingest tulevad ihalused, soovid ja huvid.