ssd

Väliste kõvaketaste kasutamine vähendab arvuti koormust. Samuti on see usaldusväärne viis talletada suurel hulgal andmeid, mida saab kasutada igal pool ja igal ajal. SSD mudelid pakuvad selleks eriti häid võimalusi. Välise SSD seadme kasulikkus Kuigi välised diskid (HDD) jätkuvalt domineerivad turul, asenduvad need järk-järgult pooljuht ketastega (SSD), mis tagavad tõhusamad ja turvalisemad operatsioonid. Kõik see on võimalik tänu flash mälu kasutamisele. Erinevalt HDD mudelitest, ei ole SSD ketastel mehaanilisi liikuvaid komponente, mistõttu on need palju vastupidavamad mehaanilistele löökidele ja vibratsioonile, mis võivad HDD ketaste puhul põhjustada raskusi andmete laadimisel või isegi tõsiseid struktuurilisi kahjustusi. SSD-d on ka palju kiiremad. Need tagavad kvaliteedi, mida võib näha eelkõige operatsioonisüsteemi töö ajal. Muude eeliste seast tasub mainida nende vaikset töötamist, madalat energiatarbimist ning kõrget vastupidavust temperatuurikõikumisele. Tasub teada! Väline SSD ketas on kaasaskantav mäluseade, mis sisaldab USB liidest, mis võimaldab seda teiste seadmetega ühendada - sülearvutid, lauaarvutid, mängukonsoolid. Nii toimib see sarnaselt klassikalisele mälupulgale. Millist välist SSD-d valida? Seadmete ostukriteeriumid on väga sarnased, millest tuleks SSD valimisel juhinduda. Erinevused on peamiselt seotud liidesega. Standardsete liideste puhul valitakse seadmed, mis muu hulgas toetavad SATA III, mSATA või M.2 standardeid. Välise SSD puhul on kõige sagedamini kasutatavad USB-liidesed. On lihtne aimata, et mida uuem ketas, seda parem. Miks? See tagab kiirema andmeedastuse. USB C draivi ostmisel võib oodata parimat kvaliteeti, kuid see on üsna kallis (120 GB mudelid maksavad umbes 82 EUR). USB 3.1 ja 3.0 kettad eristuvad heade tööparameetrite poolest. Tavaliselt on need kaks korda odavamad kui need, mis toetavad C-tüüpi USB-seadmeid. Liidese valik ei ole ainus kriteerium, mida peaksid vaatama. Millele peaks veel tähelepanu pöörama? Võimsus - seadme maht tuleks valida kasutamise eesmärgi alusel. Kui see on vajalik ainult standardfailide hoiustamiseks- näiteks filmide, graafika või dokumentide, võid ohutult valida väiksema mahuga seadme - 128-256 GB on piisav. Selliste välisseadmete hind algab 58 eurost. Välist kõvaketast kasutatakse sageli kaasaskantava varuna või seadmena, mis suurendab laua- või sülearvuti võimsust. Sellisel juhul on kasulik osta suurem ketas. Valik on väga lai, kuna turul on saadaval 512 GB, 1 TB ja isegi 2 TB mudelid. Suurus - kauplustes on kõige levinum 2,5-tolline draiv, mis on palju suurem kui tavaline mälupulk, kuid see pakub ka kõrgemat turvalisuse taset. Tunnustatud tootjad pakuvad seadmetele veelgi tugevamat korpust, et see oleks kaitstud nõrgemate löökide eest. Need, kes otsivad miniatuurseid lahendusi, valivad sageli 1,8-tollise kõvaketta. Korpus - tootjad otsivad pidevalt uusi lahendusi, mis ei paranda mitte ainult sedame disaini ja kaitset välismõjude eest, vaid tagavad ka veekindluse. Selliste omadustega draive valivad peamiselt sagedasti reisivad inimesed, kuna neid on ohutu kasutada mitmesugustes tingimustes. Ühilduvus - kuigi turul leidub mitmeotstarbelisi mudeleid, tasub siiski kontrollida, kas ostetud seadet saab ühendada peale arvuti ka muude seadmetega. Ennekõike tasub mõelda mängukonsoolidele. Nagu tead, võtavad mängud üha ruumi ning sageli juhtub, et peamine konsooli sisseehitatud draiv on lihtsalt liiga väike, mistõttu on kasutajad sunnitud kasutama välist seadet. Lisafunktsioonide hulka kuuluvad ka andmete krüptimine ja tarkvara, mis võimaldab back-up funktsiooni. Kas välist kõvaketast tasub osta? Paljud inimesed ilmselt mõtlevad, kas tasub investeerida välisesse SSD kõvakettasse, kui on saadaval odavam HDD mudel (soodsamate mudelite hind algab 27 eurost ning SSD seade maksab 58-70 eurot). Kuid nagu tegelikkus näitab, siis pooljuht kettad ei paku mitte ainult oluliselt kiiremat andmesidet, vaid ka kõrgemat turvalisuse taset, mis on väga oluline, kui tegemist on välise kõvakettaga. Nende eluiga on pikem, mis kompenseerib ka suuremad ostukulud.

Ruumi ei ole kunagi piisavalt, seda teab iga arvutikasutaja. Hea viis oma andmete säilitamiseks on pilv, aga kui internet kaob, on alati hea hoida oma väärtuslikke andmeid ja faile kindlas kohas – välisel kõvakettal. Aga mida välist kõvaketast valides silmas pidada? Kõige tähtsam – maht Kahtlemata on välise kõvaketta valimisel kõige olulisem selle maht. Siinkohal tasub läbi mõelda, et milleks välist kõvaketast on plaanis kasutama hakata. Kui soovid lihtsalt seadet, kus hoida dokumente, endale olulisi fotosid või muid väiksemaid fotosid, pole ehk välise kõvaketta soetamisel üldse mõtet. Sellisel juhul võib heaga raha kokku hoida ning soetada hoopis palju-palju soodsam variant – mälupulk. 64-128 GB mahuga mälupulga saab vaid paarikümne euro eest ning piltide ning väiksemate dokumentide talletamiseks sellest piisab. Kui aga su vajadused on suuremad ning sa tahad pikemaajaliselt säilitada rohkem andmeid, tasub valida väline kõvaketas. 1 TB mahuga kõvaketas mahutab näiteks sadu filme (juhul kui tahad oma filmiriiulist teha koopia). Enda arvutis olevatest andmetest varukoopia jaoks on hea valik alates 2 TB mahuga kõvaketas. Sealt edasi suuremate mahtudega on juba vabamad käed ning ei tasu karta, et maht niipea ootamatult otsa saab. Kiirus loeb Välise kõvaketta valimisel ei ole oluline ainult maht, vaid ka kiirus. Kui sa faile edasi-tagasi arvuti ning kõvaketta vahel liigutad, on kõige nürim oodata, kuni failid ära laevad. Kiiruse määravad kaks faktorit – tehnoloogia ning ühildatavus. Ehkki välised diskid (HDD) on populaarsemad, töötlevad pooljuht ketastega seadmed (SSD) andmeid kiiremini. Rääkides ühilduvusest, ühendatakse suurem osa väliseid kõvakettaid arvutiga USB abil, kuid ka siin on vahe sees. USB 2.0 sobib vaid väikeste dokumentide ülekandmiseks. USB 3.0 on aga eelkäijast kõvasti kiirem (andmesidekiirusega kuni 5Gbps) ning USB 3.1 pakub andmesidekiirust kuni 10Gps-i. Kogu maailm sinu taskus Kui sa kasutad välist kõvaketast vaid kodus, ei ole selle suurus ja välimus valiku langetamisel nii olulised. Kui aga teed tööd väljas, tasuks valida kergem kõvaketas, mis on piisavalt väike, et mahuks arvutikotti või taskusse ning ei võtaks liialt ruumi. Üks populaarsemaid õhukesi ja kergeid väliseid kõvakettaid on Samsung T5, mis on hämmastavalt võimas oma pisikese suuruse kohta. Põnevad lisad Ehkki maht, kiirus ning välimus on välise kõvaketta juures kõige olulisemad, pakuvad mõned tootjad ka väliste kõvaketaste juures põnevaid lisasid, mis muudavad nende kasutamise hõlpsamaks ja mugavamaks. Mõni väline kõvaketas ühildub näiteks WiFiga. Alati on hea teha enda arvutist varukoopia ning hoida endale olulisi dokumente, fotosid, filme ja mänge turvalises kohas, kust neid alati vajadusel võtta ja kasutada saad. Väiksemate dokumentide jaoks sobib hästi väike mälupulk, ent suuremate vajaduste puhul on vaja juba välist kõvaketast. Seda valides tasub mõelda enda vajadustele – mida on plaanis säilitada? Sellest sõltub maht, mida valida tasuks. Kui säilitad suuremaid andmeid, tasub vaadata ka kiirust, et liiga palju andmete üleslaadimist ootama ei peaks. Ning kui oled pidevas liikumises, las seda olla ka sinu väline kõvaketas – vali väike, aga võimas seade, mis mahub taskusse.