Instinctive Travels on the Paths of Space and Time

See on haruldane edu, et silmitsi seista albumiga, mis ulatub nädalast kaugele. Kunstiteosena näeb see välja sama järjepidev ja loomulik, kui see alati eksisteeris. Emotsionaalselt koheselt dokk, laul pärast laulu. Instinktiivne reis kosmose- ja ajaradadesse on üks järgmistest erandlikest teostest: ülendatud ilu, vahetult asjakohane. Vaieldamatu. Klassikaline? Võib -olla. Näitab tulevikku. Mis me sellel teemal oleksime. Instinktiivne reis kosmosesse ja ajateedesse on triloogia muusikaline osa, millega Florian Creer on seotud kujuteldavate piiridega kui Angela AUX. Selle aja lõpus nimetatakse Associated Scifi romaani Transmedia "tuleviku ise" sissejuhatuseks ja kõigeks, mis ühendab teatri loomingut - esilinastust - Müncheni palee kuulsates mängudes publiku ees, kes täna õhtul ei unusta. Sest küsimused, mida Müncheni kunstnik uuris, ja politoloog oma töös on suured. Nii suur, et nad jõuavad eksistentsi: kuidas tunneb tsivilisatsiooni tulevik, kui tehisintellekt juhib asja? Mida algoritm soovib? Kuidas kogeb teadvus virtuaalset ruumi, kui analoogne eksisteerimine on vananenud? Ja võib -olla saadab igavene tähenduse ja tähenduse otsimine ka sünteetiliste paralleelsete superintelleedu kõigis spiraalides, mis pole midagi muud kui melanhoolia lõpp? Kuid ärge muretsege: isegi kui see on kasulik - ei pea te selle erakorralise albumi teoreetilise pealisehitusega tegelema. Imekombel vaimukad laulud levisid meie kõva kesta pragude ja kuldsete harmooniatega aukude kaudu. Imeline teostus: instinktiivne reis kosmosesse ja aja soojeneb, isegi lohutav. Ja kui see on kontseptsioonialbum, ei pea seda sellisena kuulma. Muusika, millega Angela AUX õhuke õhuke teeb, on kahtlemata emotsionaalne kvaliteet. Ja see, kuidas albumi nimi juba lubab, muudab nad intuitiivselt kogemaks: kui lasete neil rahvalauludel kosmosest ja ajast välja, lähenevad nad lähemale. (Christoph Lindemann) 1. Eile (5:03) 2 (2:55) 11. Võtke meid koju (3:12)