Eestis on talverehvid lubatud juba alates 15. oktoobrist, kuid kohustuslikuks muutub talverehvide kasutamine 1. detsembrist. Talverehvid on seaduse järgi kohustuslikud 31. märtsini. Kui aga ilma- ja teeolud on talvised, võib Maanteeamet talverehvide kasutusaega aprillikuusse pikendada. Talverehvidel on vastutusrikas roll, kuna nendega sõidetakse teedel-tänavatel mitmeid kuid ja äärmiselt keerulistes oludes. Talverehvid on kahte tüüpi - naastrehvid ja lamellrehvid. Naelrehvid on lubatud ainult talvel, lamellid on ka suvel sõitmiseks. Mida sügavam on rehvi muster, seda stabiilsemalt püsib auto teel kehvade oludega. Lisaks tuleb jälgida, et rehvid sobiksid auto velje mõõtudega. Tutvu valikuga ja leia sobivad rehvid turvaliseks liiklemiseks!
Talverehvid on kohustuslikud põhjusega - neist sõltub sõiduki pidamine, juhitavus ja teel püsimine ehk kokkuvõttes inimeste turvalisus.
Rehvid peavad seega olema korralikud ja vastama nõuetele. Politseinikel on õigus talverehvide olukorda kontrollida ning talvekuudel seda kindlasti ka tehakse. Näiteks rehvi mustri sügavus peab olema vähemalt kolm millimeetrit. Kui turvise sügavus on alla selle või kui rehvidel on näha muid väliseid puuduseid nagu näiteks naastude puudumine või lõhed, siis on nende talverehvide aeg otsakorral.
Autoomanikul on võimalik valida laias laastus kahe rehvitüübi vahel ja panna autole alla kas lamellrehvid või naastrehvid. Naastrehve võib kasutada ainult talvisel ajal, kuid lamellrehvid (seal hulgas ka m+s märgistusega rehvid) on lubatud aastaringselt ja sellisel juhul jääb ära igakevadine ja- sügisene rehvivahetus.
Lamellid on ka üldjuhul soodsamad talverehvid ja on ka sõidu ajal vaiksemad. Lamelle on mitmeid erinevaid. Tugeva seguga lamellrehvid sobivad juhtidele, kes liiguvad rohkem hästi puhastatud linna- ja maanteedel. Neil, kes sõidavad peamiselt äärelinnas või maapiirkondades, kus on halvasti puhastatud, lumisemad ja jäisemad teeolud, on targem valida pehme seguga lamellrehvid või siis hoopis naastrehvid.
Naastrehvide plussiks on lühem pidurdusteekond ja parem paigaltvõtt. Hinnatasemelt on naastrehvid küll mõnevõrra kallimad, ent Eesti heitlikes ilmaoludes peab suurem osa autojuhte just neid parimateks talverehvideks, millele saab alati kindel olla.
Samas tuleb arvestada, et naastrehvidega ei tohi näiteks kõikjal Euroopas sõita. Seega, kui on teada, et talvekuudel tuleb autoga liikuda Eestist välja, tasuks selgeks teha, kas külastatavates riikides on seda tüüpi rehvide kasutamine lubatud.
Eestis ja meie lähiregioonis on need aga lubatud, kuna talverehvid peavad siin tulema toime igasuguste talviste ilmastikutingimustega - lörtsi ja lumega, sõitma nii märjal, kuival, soolasegusel kui jäisel teel.
Rehvide ja turvise konstruktsioon peavad tagama stabiilse sõiduki juhtimise, hea haarde lumistel ja jäistel teedel, maksimaalse pidurdustõhususe igal teepinnal, samuti eemaldama operatiivselt sõidu ajal rattalt lume, vee ja lörtsi. Sobivad talverehvid vali lisaks rehvi tüübile ka vastavalt velje mõõtudele.
Ohutu sõidu ja masina juhtimise nimel ei saa talverehvide kasutamisel mööndusi teha ja valida turult kõige soodsama hinnaga talverehvid ehk kasutatud rehvid. Loe veel, kuidas valida sobivaimad talverehvid.