Menüü

Ostja juhendid

Tervisliku eluviisi põhitõed



Toitumisalast infot on tänapäeval väga-väga palju ning sageli on selles raske orienteeruda. Turule jõuavad üha uued toiduained lubadustega, et just see või teine toode on kiirtee tervise, ideaalse kehakaalu või hea enesetundeni. Meedia on täis "revolutsiooniliste" imedieete ja toidulisandite reklaame.

Tegelikult pole tervisliku toitumise põhimõtted viimaste aastakümnete jooksul kuigivõrd muutunud ja ühtegi imerohtu kehakaalu kiireks muutmiseks pole olemas. Sööma peame iga päev, et oleks jõudu tegutseda ning keha suudaks funktsioneerida. Ka näiteks hingamine, südametöö, püsiva kehatemperatuuri hoidmine vajavad energiat.

Söö selleks, et elada, mitte vastupidi!

Inimene saab toidust elamiseks vajalikku energiat ning lisaks paljusid erinevaid toitaineid. Energia ja toitained on vajalikud igapäevasteks tegevusteks ja organismi normaalseks toimimiseks, näiteks rääkimine, hingamine, liikumine, seismine ja nii edasi. Samas on inimeste vajadused väga erinevad, sõltudes soost, vanusest, eluviisist, ainevahetuse eripäradest ja paljudest muudest teguritest. Näiteks rasket füüsilist tööd tegev mees vajab rohkem energiat kui sekretäritööd tegev naine, laste ja vanade inimeste energiavajadus on väiksem kui tööealistel täiskasvanutel. Kui inimene sööb rohkem kui tema organism vajab, ladestub toidust saadav liigne energia rasvkoena ning kehakaal hakkab tasapisi tõusma. Seega: süüa tuleks just nii palju kui organism vajab.

Toit olgu mitmekesine!

Tasakaalus toidusedeli puhul pole oluline mitte ainult saadava energia hulk vaid ka see, missugustest toitainetest see saadakse. Täiskasvanute menüüs peaks igapäevasest energiast 10-15%  tulema valkudest, 25-30% rasvadest ning 55-60% süsivesikutest. Et organism saaks lisaks energiale ka kõiki muid vajalikke toitaineid, on mitmekesine toidulaud hädavajalik. Ühekülgselt süües tekib organismis varem või hiljem osadest toitainetest puudus ja nii võivad tekkida mitmesugused tervisehädad. Igapäevane toit peaks kindlasti sisaldama nii valke, rasvu kui süsivesikuid ning nende allikad olgu võimalikult erinevad. Organism peaks kõik vajalikud toitained saama toidust, kui toit on piisavalt mitmekesine, pole toidulisandite järele vajadust. Ühekülgse toiduvaliku puhul on ka oht, et mõned vajalikud ained jäävad saamata ning organism sunnib inimest rohkem sööma. See aga tõstab kehakaalu.

Kaalulangetamine

Eelkõige pea silmas täisväärtuslikku toitumist, kaalulangus peaks olema teisel kohal.

Väga lihtsad muudatused, millega saad alustada juba täna, et edukalt kaalu langetada:

1) Tarbi vähem rasvast liha

Kui sea- ja veiseliha kuulub Su põhitoitude loetellu, aitab rasvase liha eemaldamine teha tervislikemaid toiduvalikuid. Ehita oma toidukorrad üles kala ja kanaliha ümber ning punasest lihast eelista vähemrasvaseid tooteid.

2) Väldi praetud toite

Grilli, küpseta, rösti, hauta, keeda või auruta oma toitu. See tähendab ka rämpstoitude nagu friikartulid ja kartulikrõpsud vähendamist toidusedelis. Sobivad grillid, aurutajad ja potid leiad Kaup24 tootevalikust.

3) Alusta supi või salatiga

Alustades õhtusööki supi või salatiga, vähendad oma näljatunnet, mis aitab portsjonisuurusi kontrolli all ja ennetab ülesöömist.

4) Väldi koolajooke

Koolajoogid on energiarikkad, kuid tegemist on tühjade kaloritega. Koolajoogid võivad Su päevase vajaliku energiakoguse ära raisata.

5) Proovi rohelist smuutit

Roheliseks smuutiks üldiselt võib nimetada kõiki smuutisid, mille koostises on vaid taimsed saadused - marjad, puuviljad köögiviljad, pähklid, seemned ja see sisaldab vähemalt 40% rohelisi leht-ja köögivilju. Roheline smuuti ei sisalda jogurtit, keefiri, jäätist ega muid loomseid saadusi. Imemaitsvaid rohelisi smuutisid saab kombineerides marju roheliste lehtviljadega. Ka kõige suurem rohelise vihkaja ei tunne mustikasmuutisse lisatud kimbukese spinati maitset.  Smuutide valmistamiseks oleks ideaalne blender, kuid smuutide tegemiseks sobib ka saumikser.

6) Joo vett

Püüa päevas juua 5 klaasi vett. Isegi kui Sa ei saavuta eesmärki, tarbid rohkem vett kui tavaliselt. Kui arvad, et pudelivee peale kulub liiga palju raha, võid investeerida filterkannu, mis tavalise kraanivee joodavaks muudab.

Kui oled ülekaaluline, võib 7-10% kaalukaotus parandada probleeme, mis on seotud ülekaaluga (nt. kõrge vererõhk ja diabeet).

Liikumine

Liikumine on oluline rasvumise ja ülekaalu vähendamiseks, see mõjutab oluliselt keha koostist ja ainevahetust, suurendades energiakulutust ja aidates säilitada ning kasvatada lihasmassi, mille tulemusena intensiivistuvad nii põhiainevahetus kui võime kasutada rasvu energiaallikana nii füüsilise töö ajal kui puhkeperioodil. Liikumine on igas vanuses positiivselt seotud vaimse tervise ja elukvaliteediga, enesehinnangu ja psühholoogilise heaoluga ning avaldab positiivset mõju vaimsele töövõimele.

Kehaline inaktiivsus on samasugune riskifaktor haiguste tekkele nagu suitsetamine ja rasvumine. Istuva eluviisiga inimestel on kaks korda suurem risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse kui kehaliselt aktiivsetel inimestel. Tervise huvides on vajalik vähendada (järjestikust) istumisaega ning suurendada igapäevast kehalist aktiivsust. Uuringud demonstreerivad otsest seost istumisaja pikkuse (eriti vabal ajal) ja rasvumise vahel. Istumisaja vähendamiseks on soovitav viibida rohkem õues või eemal tavapärastest siseruumidest – väljas käimisega suureneb energiakulu, suureneb liikumisele kuluv aeg ja tõuseb kasu tervisele (paraneb füüsiline vorm, väheneb ülekaalulisuse risk jne.)

Eakate regulaarne kehaline aktiivsus säilitab lihasjõudu ja funktsionaalset võimekust. Väga oluline on teha jõu-, venitus- ja tasakaaluharjutusi, et ennetada lihasnõrkuse süvenemist, kukkumisi ja luumurde.

Üldiselt on soovitav:

·         Liikuda regulaarselt mõõduka intensiivsusega vähemalt 150 minutit nädalas või kõrge intensiivsusega vähemalt 75 minutit. Lapsed peaksid liikuma regulaarselt iga päev vähemalt 60 minutit ja osa liikumisest peaks olema kõrge intensiivsusega. Et külma ja vihmase ilmaga on väljas ebamugav liikuda, siis Kaup24 tootevalikus on erinevaid tooteid siseruumis treenimiseks.

·         Tervisele maksimaalse kasuliku toime saamiseks on soovitav mõõdukas tempos liikuda kuni 300 minutit nädalas. Selleks võid jalutada, jalgrattaga sõita või leida muid võimalusi.

·         Treenida lihaseid 2–3 korral nädalas. Parimad treeningvahendid leiad SIIT.

·         Kehalise aktiivsuse koormust ja ajalist kestust saab kohandada vastavalt üksikindiviidi võimekusele ja võimalustele.

·         Vajaliku liikumishulga võib koguda vähemalt 10 minutit järjepanu kestvate tegevustena.

·         Kui soovitatav liikumine – 150 minutit mõõduka intensiivsusega tegevust nädalas – ei ole jõukohane, siis tuleb alustada endale sobivast ajast.

·         Kehaline aktiivsus avaldab tervisele rohkem mõju tasakaalustatud toitumise korral.

·         Viia miinimumini igapäevane „istumisaeg“ ja „ekraaniaeg“. Istumisel lähtuda vastavalt vajadusest, mitte võimalusest. Lastel on soovitatav piirata vaba aja „ekraaniaega“: 2–4-aastastel maksimaalselt üks tund päevas, 5–17-aastastel maksimaalselt kaks tundi päevas. Alla 2 aastastele ei ole ekraaniaeg soovitav.

·         Viibida võimalikult palju värskes õhus – aitab ennetada ülekaalu ja rasvumist. 

·         Igasugune liikumine tuleb tervisele kasuks ka siis, kui liikumisvõime on piiratud.

·         Raseduse ajal tuleb vältida selliseid tegevusi, millel on suur kukkumisrisk ja kontaktspordialasid ning sukeldumist. Imetamisperioodi ajal ei ole piiranguid erinevatele füüsilistele tegevustele.

Allikas.

Pigu grupp:
Internetinė parduotuvė Interneta veikals

© 2008-2017 DLB Trading OÜ | kaup24.ee ™
Informatsiooni kirjastamine ja paljundamine ilma loata keelatud.